Lohisti

Lohisti Karjalas Rukajärvel 1941. aastal

Hobuse turja kohal ristamisi seotud kaustadega mustjala lohisti

Karl Bodmeri maalitud koertega veetav assiiniboini lohisti

Lohisti on rataste ja jalasteta transpordivahend koormate vedamiseks maismaal.

Lohisti koosneb kolmnurgakujuliselt või paralleelselt raamiks seotud kaustadest, mille vahele on tavaliselt kinnitatud võrgust, loomanahast, pulkadest või muust taolisest valmistatud põhi. Lohistiga veetav koorem kinnitatakse kaustade vahel asuvale põhjale. Lohistit veetakse kas käsitsi või veoloomaga, kelleks lohistit kasutatavates kultuurides on tavaliselt koer või hobune.

Lohistit eristab muudest maismaal kasutatavatest transpordivahenditest rataste ja jalaste puudumine. Siledapõhjalist järelveetavat transpordivahendit nimetatakse kelguks. Siledate jalastega järelveetavat transpordivahendit nimetatakse kelguks või reeks. Ratastega järelveetavat transpordivahendit nimetatakse käruks või vankriks.

Lohistit on kasutatud isegi peale ratta leiutamist või rattaga tutvumist maastikel, kus ratasveokite kasutamine on raskendatud või võimatu, näiteks soisel või ebaühtlasel pinnasel.

Lohisti kasutamise kohta on kõige rohkem etnograafilisi andmeid põhjaameerika indiaanlaste seast. 1924. aastal Gilbert Wilsoni sulest ilmunud koera- ja hobulohisti valmistamise ja kasutamise kirjeldus hidatsa kultuuris[1] kuulub ameerika etnograafilise kirjelduse klassikasse.

Vaata ka

• Aislohisti
• Harklohisti
• Jalaslohisti
• Kelk
• Käru
• Lükk
• Okslohisti
• Regi
• Saan
• Teivaslohisti
• Vanker

Kirjandus

• Wilson, Gilbert. 1924. The Horse and Dog in Hidatsa Culture. Anthropological Papers of the American Museum of Natural History 15: 125-311.