Linnamööbel

Linnamööbel on infrastruktuuri osana ühiskasutuses olevad esemed väliskeskkonnas. Neil on oluline roll eriilmeliste linnaosade ühtseks sidumises. Linnamööbli hulka kuuluvad ühissõidukipeatused, ootepaviljonid, mänguväljakud, pargimööbel, liiklusmärgid, tänavavalgustus, jäätmekonteinerid, telefoniautomaadid, taksopargid, reklaamvitriinid, infovitriinid ja täisautomaatsed avalikud tualetid, foorid, trepid, postkastid ja jalgrattahoidlad.

Linnamööbli iseärasused tulenevad iseloomulikest vajadustest: ilmastikukindlusest, vandaalikindlusest, kasutajaskonna mitmekesisusest; linnamööbel peab sobituma erinevate keskkondadega ja vastama liiklusohutusnõuetele.

Ajutine linnamööbel ja installatsioonid

Ajutine linnamööbel on lähtuvalt asukoha omapärast või konkreetse üritusega seotuna ühiskondlikku ruumi projekteeritud mööbel. Ajutise iseloomuga installatsioon ei nõua nii suurt ilmastikukindlust ja vastupidavust.

Rongiooteperroonid ja -paviljonid

1928. aasta suvel valmis Tallinnas Balti jaamas esimene spetsiaalne elektrirongide väljumisplatvorm.

Tänu 2013. aastal liikvele tulnud uutele rongidele said ooteperroonid täiesti uue ilme. Varasemat 1100 mm kõrgust platvormi asendab 550 mm kõrgune, kergesti ligipääsetav ooteala.

Ootepaviljonid on voolujoonelise disainiga, jäljendades rongiliiklusega kaasnevat kiirust. Materjalidena on kasutusel teras, akrüülklaas ja plastid. Et transporti ootavatel inimestel oleks võimalik jalga puhata, on terasest istepingid kaetud pihustatava polümeeriga. Viimane tagab sarnaselt puiduga istumisaluse soojapidavuse. Samas on polümeerkate lõhkumisele tunduvalt vastupidavam kui puit ning sobib hästi uute ootepaviljonide moodsa disainiga.

Materjalid

Materjalide valik tulenevalt keskkonnakindlusest piirdub enamasti puidu, looduskivi, betooni, metalli, termotöödeldud klaasi ja eri liiki plastidega.

Graniit on looduskividest enim kasutatud materjal. See on vastupidav ja hästi modelleeritav. Harvem kasutatakse maakivi, paekivi ja dolomiiti. Looduskivile saab paljudel viisidel anda eripalgelise viimistluse – olgu see klombitud, lihvitud või eritöötluse käigus tekitatud erinevate mustritega.

Puit on soe ja kasutajasõbralik materjal. Enamikku puiduliike tuleks nende ilmastikukindluse suurendamiseks eelnevalt töödelda. Enim kasutatud on välistingimustesse sobiv tamme lülipuit. Ka dekoratiivse puidustruktuuriga lehis peab välistingimustes suhteliselt hästi vastu. Troopilistest puitudest on iroko ja tiik, mis on tihedad ja tugevad, välistingimustes vastupidavad ega võimalda seenorganismide teket.

Polüetüleen on ilmastiku- ja vandaalikindel, tugev ja vormitav plast.

Betooni kohtab Eesti linnamööblis üsna sageli. Peamiselt kasutatakse betooni pinkide konstruktsiooniosade, prügikastide ning avalike basseinide ja purskkaevude juures. Betoon muutus eriti populaarseks 1960ndatel, kui Mustamäe paneelmajade kõrvale rajati mänguväljakuid betoonist pinkide ja liivakastidega, samuti toimiti linnaväljakutel.