Liivatuhnur

Liivatuhnur (Cryptomys) on imetaja, kes kuulub mullatuhnurlaste sugukonda. Tuntuimad liivatuhnurid on hotentoti liivatuhnur (Cryptomys hottentotus) ja suur-liivatuhnur (Cryptomys zezhi). Teada on umbes 50 liivatuhnuri vormi ja neist 5 võib nimetada eraldi liigiks.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Tüvepikkus on 8–33 cm, sabapikkus 1–7 cm. Karvastiku värvus varieerub mitmesugusest kollakast kuni hallikaspruuni ja mustjani. Tavaliselt on kuklal hästi märgatav hele laik.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Nad asustavad kogu Aafrikat Saharast lõuna pool, välja arvatud troopikametsi.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Liivatuhnurid eelistavad liivase pinnasega avamaastike. Urud kaevavad nad harilikult 10–20 cm sügavusele, eriti kobedas pinnases kuni 50 cm sügavusele. Hargnevates maa-alustes käikudes leiduvad pesakambrid ja toiduvarude panipaigad. Käike rajavad nad esikäppade ja võimsate lõikehammaste abil. Liivatuhnurite poolt käikutest väljapaisatud liiv kõrgub maapinnal mõnikord nagu termiidi miniatuurne pesakuhik.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Liivatuhnurid toituvad mitmesuguste taimede juurtest ja sibulatest, eriti meelsasti ühe iiriseliigi risoomist, mida peetakse mürgiseks koduloomadele. Urgude läheduses söövad nad mõnikord mitmete aaloeliikide õisi, loomseks toiduks on neil vihmaussid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

^[1]

↑ A.G.Bannikov, V.J.Flint, T.D.Gladkova, N.N.Drozdov, A.P.Kuzjakin, S.P.Naumov, G.A.Novikov, F.V.Rogatseva, A.G.Tomilin, P.P.Vtorov (1987). Loomade elu, 7 köide, imetajad. Tallinn: Valgus. Lk 127.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1] A.G.Bannikov, V.J.Flint, T.D.Gladkova, N.N.Drozdov, A.P.Kuzjakin, S.P.Naumov, G.A.Novikov, F.V.Rogatseva, A.G.Tomilin, P.P.Vtorov (1987). Loomade elu, 7 köide, imetajad. Tallinn: Valgus. Lk 127.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]