Lihula komtuurkond

Allikas: Vikipeedia
Lihula komtuurkonna alad (punane).

Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.15. sajandil.

Komtuurkond loodi pärast Läänemaa vallutamist ja jagamist, tõenäoliselt kujunes ta eraldi haldusüksuseks kas 1230. või 1240. aastatel. Selle keskuseks oli Lihula linnus, mida ordu haldas kahe peale Saare-Lääne piiskopiga. Komtuurkonna alad olid kõikjalt ümbritsetud piiskopkonna valdustest. Kuigi ordul Saare-Lääne piiskopiga väga tihti erimeelsusi polnud, oli komtuuri positsioon siiski küllaltki ebakindel ja komtuurkond osutus hilisemal ajal ilmselt ka põhjendamatult väikeseks. 13. sajandil oli selle peamiseks eesmärgiks ilmselt Lihula sadamakoha valvamine, kuid järgnevate sajandite jooksul kadus Lihulal maakerke tõttu ühendus merega ning komtuurkond kaotas seega ka oma mõtte. 1470. aastatel ühendati see Pärnu komtuurkonnaga.

Kiriklikult kuulus Lihula komtuurkond Saare-Lääne piiskopkonda. Ka pärast selle liitmist Pärnu komtuurkonnaga, mis kuulus Tartu piiskopkonda, jäi Lihula ümbrus Saare-Lääne piiskopi diötseesi.

Lisaks komtuurile on Lihulast teada veel ainult üks ametnik: kassahoidja (Kämmerer) Johann aastast 1241.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]