Levašovo memoriaalkalmistu
Levašovo memoriaalkalmistu oli NKVD rajatud salajane matmispaik Levašovo asulas Peterburis Viiburi rajoonis.
Nii nagu paljud teised Nõukogude Liidus 1937. aastal moodustatud salajased, kinnised objektid (näiteks Kolpaševo), oli ka see osaliselt ette nähtud mahalaskmisteks, osaliselt surnukehadest vabanemiseks. Levašovo objektile maeti salaja umbes 50 000 sõjaeelsetel aastatel maha lastud inimest, nende seas üle 4500 eestlase.[1][2]
Nõukogude Liidus elavate rahvuste represseerimine nende rahvustunnuse põhjal sai alguse NKVD rahvakomissari käskkirjast nr 00439 25. juulist 1937 "Operatsioonist saksa päritoluga kodanike represseerimiseks, keda kahtlustatakse spionaažis NSV Liidu vastu".[3] "Sakslaste nimekirja" võis sattuda igaüks, kellel oli NKVD ametnike arvates saksapärane nimi või kes oli "tabatud", sest oskas saksa keelt. Sakslastele järgnesid poolakate, rumeenlaste, soomlaste, leedulaste, lätlaste, eestlaste, isurite ja teiste vahistamised ja mahalaskmised rahvustunnuse põhjal.
Levašovo memoriaalkalmistule on püstitatud mälestusmärgid paljudele rahvastele, kes hukati suure terrori käigus toimunud genotsiidi tunnustega repressioonide käigus, sealhulgas ka eestlastele.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Levašovo: eesti rahva kannatused peterburi lähistel. Postimees 2. detsember 2016.
- ↑ О проекте «Возвращённые имена»
- ↑ "Оперативный приказ Народного Комиссара внутренних дел союза ССР № 00439". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2016. Vaadatud 3. detsembril 2016.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]