Leonardo da Vinci iseseisev sild
Leonardo da Vinci iseseisev sild on kinnitusvahenditeta ehitatav tarind. Lisaks kinnitusvahendite mitte kasutamisele iseloomustab seda silda omadus raskuse suurendamise korral kandejõu kasvamine. Konstruktsiooni hoiab koos hõõrde- ja raskusjõud. Ehitamise lihtsustamiseks ja suurema jäikuse tagamiseks võidakse detailide ühenduskohtadesse lõigata pooltapi laadsed sälgud.[1][2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Silla konstruktsioon omistatakse kunstnikule ja leidurile Leonardo da Vincile, kuna selle joonised on leitud tema märkmetest Codex Atlanticus (1478–1518). Algselt oli sild mõeldud ümarpuidust ja nööridest kaasaskantava konstruktsioonina sõjaväe tarbeks, kuid pole teada, kas seda päris elus ka rakendati.[3]
Suurbritanniasse on Cambridge'i ehitatud 19. sajandil sarnast põhimõtet järgiv sild, mida kutsutakse Matemaatiliseks Sillaks.[4]
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
Prussidest ja postidest Leonardo da Vinci sild -
Versioon Leonardo da Vinci sillast Freiburgis -
Praktiliselt kasutuses Leonardo da Vinci sild -
Cambridge'i Matemaatiline sild, mille kandekonstruktsiooni detailid on paremaks eristamiseks fototöötluses värviliseks tehtud -
Kuuselattidest Leonardo da Vinci silla raam Kõrvemaal
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vanstone, Emma (22. juuni 2021). "Leonardo da Vinci's Self-Supporting Bridge". Science Experiments for Kids. Vaadatud 16. oktoobril 2022.
- ↑ "Da Vinci bridge--Aleteia". Aleteia — Catholic Spirituality, Lifestyle, World News, and Culture. 20. juuni 2017. Vaadatud 16. oktoobril 2022.
- ↑ Podbregar, Nadja (13. oktoober 2019). "Da Vincis längste Brücke im Test". scinexx (saksa). Vaadatud 16. oktoobril 2022.
{{cite web}}: eiran teksti "Das Wissensmagazin" (juhend) - ↑ "QUEENS' COLLEGE, MATHEMATICAL BRIDGE, Non Civil Parish - 1125515". Historic England. 30. mai 1953. Vaadatud 16. oktoobril 2022.