Mine sisu juurde

Lennard-Jonesi potentsiaal

Allikas: Vikipeedia
Graafik potentsiaalse energia sõltuvusest kaugusest 12-6 Lennard-Jonesi potentsiaali korral

Lennard-Jones potentsiaal (teised nimetused L-J potentsiaal, 6-12 potentsiaal, või 12-6 potentsiaal) on matemaatiliselt lihtne mudel, lähendamaks kahe neutraalse aatomi või molekuli vastastikust mõju. Selle aatomitevahelise potentsiaali kuju pakkus esimesena välja 1924. aastal John Lennard-Jones.[1]

Kõige levinumal juhul on L-J potentsiaal kirja pandud kujulː

kus ε on potentsiaaliaugu sügavus, σ on lõpliku suurusega kaugus, mille juures osakeste vaheline potentsiaal on võrdne nulliga, r on osakeste vaheline kaugus ja rm on kaugus, mille juures potentsiaal on minimaalse väärtusega. Kaugusel rm on potentsiaali väärtuseks −ε. Kaugused on omavahel seotud vastavalt rm = 21/6σ ≈ 1,122σ. Neid parameetreid saab leida regressioonanalüüsi abiga, korrates katsetulemusi või sooritades kvantkeemia arvutusi. Kuigi leiduvad täpsemad potentsiaali kirjeldused, kasutatakse Lennard-Jonesi potentsiaali laialdaselt tema arvutusliku lihtsuse tõttu teadusarvutustes ja modelleerimises.

  1. Lennard-Jones, J. E. (1924), "On the Determination of Molecular Fields", Proc. R. Soc. Lond. A, 106 (738): 463–477, Bibcode:1924RSPSA.106..463J, DOI:10.1098/rspa.1924.0082