Lennard-Jonesi potentsiaal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Graafik potentsiaalse energia sõltuvusest kaugusest 12-6 Lennard-Jonesi potentsiaali korral

Lennard-Jones potentsiaal (teised nimetused L-J potentsiaal, 6-12 potentsiaal, või 12-6 potentsiaal) on matemaatiliselt lihtne mudel lähendamaks kahe neutraalse aatomi või molekuli vastastikust mõju. Antud aatomite vahelise potentsiaali kuju pakkus esmakordselt 1924 välja John Lennard-Jones.[1] Kõige levinumal kujul on L-J potentsiaal kirja pandud kujulː

kus ε on potentsiaaliaugu sügavus, σ on lõpliku suurusega kaugus, mille juures osakeste vaheline pontentiaal on võrdne nulliga, r on osakeste vaheline kaugus ja rm on kaugus, mille juured potentsiaal on minimaalse väärtusega. Kaugusel rm on potentsaali väärtuseks −ε. Kaugused on omavahel seotud vastavalt rm = 21/6σ ≈ 1.122σ. Antud parameetreid saab leida regressioonanalüüsi abiga, korrata katsetulemusi või sooritada kvantkeemia arvutusi. Kuigi leiduvad täpsemad potentsiaali kirjeldused kasutatakakse Lennard-Jonesi potentsiaali laialdaselt tema arvutusliku lihtsuse tõttu teadusarvutustes ja modelleerimises.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. On the Determination of Molecular Fields, doi:10.1098/rspa.1924.0082, Bibcode1924RSPSA.106..463J