Lelepa keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lelepa keel
Kõneldakse Vanuatu, Lelepa saar, Efate saare lääneosa, Mangaliliu ja Napkoa
Kokku kõnelejaid 400 (1989. aasta rahvaloendus)[1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
 Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
  Kesk- ja Põhja-Vanuatu keeled
   lelepa keel
Keelekoodid
ISO 639-3 lpa

Lelepa keel on Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Põhja- ja Kesk-Vanuatu keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Vanuatus Lelepa saarel, Efate saare lääneosas, Mangaliliul ja Napkoas[1].

Keele struktuuri andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Lelepa keeles on neliteist konsonantfoneemi ja viis vokaalfoneemi. Labiaalne velaar (huultega moodustuv pehme suulae häälik) /kpw/ ja /ŋmw/ on koos artikuleeritud jada, mis koosneb järgmistest elementidest: velaarne osa esimesena, millele järgneb bilabiaalne (mõlema huule abil moodustatav) või nasaalne komponent, artikulatsioon lõpeb labiaalselt. Mõnikord jääb kiirkõnes velaarne komponent ära kuid labiaalne on alati olemas.[2]

Konsonantfoneemid[muuda | muuda lähteteksti]
labiovelaar bilabiaalsed labiodentaalsed alveolaarsed palataalsed velaarsed
klusiilid kpw p t ŋ
nasaalid ŋmw m n k
tremulandid r
frikatiivid f s
lateraalid l
poolvokaalid w j
Vokaalfoneemid[muuda | muuda lähteteksti]
eesvokaal keskvokaal tagavokaal
kõrge i u
keskmine e o
madal a

[2]

Vokaalipikkus on fonoloogiline:

faat ‘kivi’
eelo ‘päike’
mala ‘aeg’

Vokaalipikkuse sagedus on piiratud ja kiirkõnes on seda raske kuulda.

Rõhk ei ole lelepa keeles fonoloogilinr.[2]

Nimisõna[muuda | muuda lähteteksti]

Suur osa nimisõnadest lelepa keeles algab kas n- või na-ga, need nimisõnad tähistavad kehaosi (namata ’silm’), inimese valmistatud esemeid (nasum̃a ’maja’, nap̃rat ’kanuu aer’), loomi, nagu kalad (napel ’sardiin’, neik ’kala’), isemõeldud mõisteid (nalati ’päev’, natu ’aasta’). See pole kindel kriteerium, kuid iseloomustab suurt osa nimisõnadest, nimisõnad algavad ka muude häälikutega. Lelepa keele na- tundub olevat üks osa sõnast, mitte artikkel sõna ees. Neid sõnu on vähe, mis tähendavad sama koos ja ilma artiklita na-. Tegusõna muutub nimisõnaks, kui tegusõnale lisada eesliide na- ja järelliidete -n/-an/-en/-in/-un.[2]

tegusõnatüvi tõlge nominaalne tegusõnatüvi tõlge
-n lega laulma nalegan laul
kasua tugev olema nakasuan tugevus
mramra valitsema namramran valitsusala
-an maro mõtlema namaroan mõtted, ideed
raik oda viskama naraikan oda-kalapüük
-en takai tantsima natakaien koht tantsimiseks
mat surema namaten matused
-in sor müüma nasorin müük
traus lugema natrausin lugu
pog öö olema napogin öö
weswes töötama nawesin töö
tag nutma natagin nutt
faam sööma nafaamin söök
-un mun jooma namunun jook

[2]

Tegusõna[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõna koosneb kindlasti kahest elemendist, subjekti asesõnast ja tegusõnatüvest, millele võib lisanduda veel morfeeme. Morfeemid on tegusõnatüve ees või taga. [2]

Ajavormid[muuda | muuda lähteteksti]

Lelepa keeles puuduvad ajavormid. Läbi kõneviisi ja aspekti vastastikuse mõju saab kõnes aru, mis ajal sündmus on toimunud.[2]

Keele näited[muuda | muuda lähteteksti]

Douglas eto sum̃a to. – Duglas on kodus.

Kuto plag nsfa? – Mida sa otsid?

P̃ati to takai mou! – Lõpeta tantsimine!

Epi naure kik skei eto mlatigk Tahiti. – See on väike saar Tahiti lähedal.

Arptol, nina arpagk ntali. – Nad olid näljased ja sellepärast ronisid nad pähklipuu otsa.

P̃atu konou memes kik. – Anna mulle see väike nuga.[2]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

1. Skei

2. Rua

3. Tolu

4. Vati

6. Latsa [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 [1]name:"Ethnologue"
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 [2] ,,POSSESSION IN LELEPA, A LANGUAGE OF CENTRAL VANUATU’’ Sébastien Lacrampe , 2009.(lk 13-23)pilt (lk ix)