Lelepa keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Lelepa keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Vanuatu, Lelepa saar, Efate saare lääneosa, Mangaliliu ja Napkoa |
| Kokku kõnelejaid | 400 (1989. aasta rahvaloendus)[1] |
| Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Kesk- ja Põhja-Vanuatu keeled lelepa keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | lpa |
Lelepa keel on Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Põhja- ja Kesk-Vanuatu keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Vanuatus Lelepa saarel, Efate saare lääneosas, Mangaliliul ja Napkoas[1].
Keele struktuuri andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Lelepa keeles on neliteist konsonantfoneemi ja viis vokaalfoneemi. Labiaalne velaar (huultega moodustuv pehme suulae häälik) /kpw/ ja /ŋmw/ on koos artikuleeritud jada, mis koosneb järgmistest elementidest: velaarne osa esimesena, millele järgneb bilabiaalne (mõlema huule abil moodustatav) või nasaalne komponent, artikulatsioon lõpeb labiaalselt. Mõnikord jääb kiirkõnes velaarne komponent ära, kuid labiaalne on alati olemas.[2]
Konsonantfoneemid
[muuda | muuda lähteteksti]| labiovelaar | bilabiaalsed | labiodentaalsed | alveolaarsed | palataalsed | velaarsed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| klusiilid | kpw | p | t | ŋ | ||
| nasaalid | ŋmw | m | n | k | ||
| tremulandid | r | |||||
| frikatiivid | f | s | ||||
| lateraalid | l | |||||
| poolvokaalid | w | j |
Vokaalfoneemid
[muuda | muuda lähteteksti]| eesvokaal | keskvokaal | tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| kõrge | i | u | |
| keskmine | e | o | |
| madal | a |
Vokaalipikkus on fonoloogiline:
faat ‘kivi’
eelo ‘päike’
mala ‘aeg’
Vokaalipikkuse sagedus on piiratud ja kiirkõnes on seda raske kuulda.
Rõhk ei ole lelepa keeles fonoloogiline.[2]
Nimisõna
[muuda | muuda lähteteksti]Suur osa nimisõnadest lelepa keeles algab kas n- või na-ga, need nimisõnad tähistavad kehaosi (namata ’silm’), inimese valmistatud esemeid (nasum̃a ’maja’, nap̃rat ’kanuu aer’), loomi, nagu kalad (napel ’sardiin’, neik ’kala’), isemõeldud mõisteid (nalati ’päev’, natu ’aasta’). See pole kindel kriteerium, kuid iseloomustab suurt osa nimisõnadest, nimisõnad algavad ka muude häälikutega. Lelepa keele na- tundub olevat üks osa sõnast, mitte artikkel sõna ees. Neid sõnu on vähe, mis tähendavad sama koos ja ilma artiklita na-. Tegusõna muutub nimisõnaks, kui tegusõnale lisada eesliide na- ja järelliidete -n/-an/-en/-in/-un.[2]
| tegusõnatüvi | tõlge | nominaalne tegusõnatüvi | tõlge | |
|---|---|---|---|---|
| -n | lega | laulma | nalegan | laul |
| kasua | tugev olema | nakasuan | tugevus | |
| mramra | valitsema | namramran | valitsusala | |
| -an | maro | mõtlema | namaroan | mõtted, ideed |
| raik | oda viskama | naraikan | oda-kalapüük | |
| -en | takai | tantsima | natakaien | koht tantsimiseks |
| mat | surema | namaten | matused | |
| -in | sor | müüma | nasorin | müük |
| traus | lugema | natrausin | lugu | |
| pog | öö olema | napogin | öö | |
| weswes | töötama | nawesin | töö | |
| tag | nutma | natagin | nutt | |
| faam | sööma | nafaamin | söök | |
| -un | mun | jooma | namunun | jook |
Tegusõna
[muuda | muuda lähteteksti]Tegusõna koosneb kindlasti kahest elemendist, subjekti asesõnast ja tegusõnatüvest, millele võib lisanduda veel morfeeme. Morfeemid on tegusõnatüve ees või taga. [2]
Ajavormid
[muuda | muuda lähteteksti]Lelepa keeles puuduvad ajavormid. Läbi kõneviisi ja aspekti vastastikuse mõju saab kõnes aru, mis ajal sündmus on toimunud.[2]
Keele näited
[muuda | muuda lähteteksti]Douglas eto sum̃a to. – Duglas on kodus.
Kuto plag nsfa? – Mida sa otsid?
P̃ati to takai mou! – Lõpeta tantsimine!
Epi naure kik skei eto mlatigk Tahiti. – See on väike saar Tahiti lähedal.
Arptol, nina arpagk ntali. – Nad olid näljased ja sellepärast ronisid nad pähklipuu otsa.
P̃atu konou memes kik. – Anna mulle see väike nuga.[2]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]1. Skei
2. Rua
3. Tolu
4. Vati
6. Latsa [2]