Lefebvre'i ruumiteooria

Prantsuse filosoofi Henri Lefebvre'i väitel on ruum sotsiaalne produkt, keerukas sotsiaalne moodustis, mis põhineb sotsiaalselt kujundatud tähendustel ja väärtustel, mis mõjutavad ruumitaju.

Ruum on tema arvates vahetus sõltuvuses indiviididest, sotsiaalsetest gruppidest ning nende ühiskäibes olevatest ruumikujutustest, mis aluseks ruumipraktikatele. Lefebvre’i poolt kuvatavat ruumi võib iseloomustada kui dialektilist, inimlikest ja kultuurilistest aspektidest looduvat dünaamilist välja, mis on oma olemuselt lahutamatu ajafaktorist ja seepärast pidevas muutumises. Lihtsustatult – ruum on Lefebvre’i jaoks ajalis-ruumiline sotsiaalne toode.

Ruumiteooria[muuda | muuda lähteteksti]

Lefebvre eristab ruumi kolme laadi: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne. Füüsiline on eelkõige seotud meie oma keha ja vahetu elukeskkonnaga. Vaimne seevastu on seotud indiviidi (või ka sotsiaalse grupi) mõtlemise, kujutluste, ideede ja kontseptsioonidega. Sotsiaalne ruum omakorda on seotud inimestevahelise suhtlemise, käitumise ja tavadega. Lisaks laadidele eristab Lefebvre ruumi kolme kogemust: tajuruum, kujutatud ruum ja elatud ruum. Veel kõneleb Lefebvre ruumi, mis oma loomuselt on eelkõige sotsiaalne, kolmest väljundist: ruumilised praktikad ehk ruumi kasutamine, ruumirepresentatsioonid ehk ruumi esitamised ja representatsiooni ruumid ehk esitamise ruumid. Üldiselt käsitletakse kogemust ja väljundit koos, kuna nende mõlema puhul on tegu ruumi ontoloogilise transformatsiooniga.

Tajuruum[muuda | muuda lähteteksti]

Tajuruum võetakse inimese poolt vastu tunnetuse ning meelte abil. Rääkides tajuruumist, tuleb mõelda sellele, mis ruumis on. Tajuruumi alla kuulub ruumis toimuv sotsiaalne tegevus, tootmine ja tarbimine, seotud inimestevahelise suhtlemise, käitumise ja tavadega. See ruum osutab otseselt kogetavale, mõõdetavale ja kaardistatavale nähtuste maailmale. Tajuruumi uuendatakse ja taastoodetakse meie ruumilistes tegevustes. Tajuruumiga on kõige vahetumalt seotud ruumilised praktikad. Ruumilise praktika abil luuakse indiviidi poolt (teatud sotsiaalses grupis ja keskkonnas) seda sama sotsiaalset ruumi, mille osa see konkreetne praktika ning indiviid ise on – tajuruum reprodutseerib iseennast ruumipraktikate abil. Ruumilisi praktikaid saab empiiriliselt jälgida. Need on loetavad/nähtavad. Ruumi praktikaga inimene loob seda sotsiaalset ruumi, mille osa just see loodav konkreetne praktika ning indiviid ise on. Ruumi praktikas toimub sotsiaalse ruumi taastootmine.

Kujutletav ruum[muuda | muuda lähteteksti]

Kujutletud ruumist rääkides, tuleb mõelda sellele, milline ruum on? Kujutletud ruumi peetakse ideaalruumiks, mis tegelikkuses ei eksisteeri. Tegemist on loogilise ning teoreetilise ruumiga ja ruumidiskursustega seotud ruumipraktikate abstraktse esitamisega. On seotud indiviidi (või ka sotsiaalse grupi) mõtlemise, kujutluste, ideede ja kontseptsioonidega. Abstraktne, analüütiline, planeeritav. Ruumieksperdid suruvad ja koloniseerivad meie igapäevase keskkonna ja ruumilised kogemused. Kujutatud ruumiga on kõige enam seotud ruumi representatsioonid. Ruumi representatsioon on ühiskonnas domineeriv ja on enamasti seotud ruumi vaimsusega. See sisaldab süsteeme ja struktuure, mille abil ruumist mõeldakse ja sellest räägitakse. Ruumi representatsiooni abil mõistetakse ruumi kui erinevatest sümbolitest, koodidest ja abstraktsest representatsioonist rakendatud tervikut. Need on enamasti verbaalsed märgisüsteemid, st keeled. Ruumi representatsioonile on iseloomulik aktiivsus (toimub aktiivne ruumi kujundamine ja loomine). Ruumi representatsioon tähendab, et ruumi kohta on olemas teadmine, see on dokumenteeritud (nt kohanimed).

Elatud ruum[muuda | muuda lähteteksti]

Elatud ruumile mõeldes, tuleks eelkõige mõelda sellele miks ruum on? Elatud ruumis kohtuvad ootamatult kujutletud ja tajutavad ruumid. Elatud ruum põhineb inimeste tunnetel, tegevusel ja kollektiivsusel. Igas inimtegevuses peitub sügavam ruumilisus, kuna inimese tegevus ja mõtted on paratamatult ajalis-ruumilised. Elatud ruumi iseloomustab igapäevaelu rütm. Füüsiline ehk elatud ruum on eelkõige seotud meie oma keha ja vahetu elukeskkonnaga. Elatud ruumiga on seotud representatiivne ruum. Representatiivsete ruumide printsiip sisaldab arusaama indiviidi personaalsest, isiklikust ruumist. Nendes ruumides põimuvad indiviidi füüsis, mälu, kujutlused, psüühika. See on iga inimese eluruum, indiviidi unikaalne tajumaailm või ka elumaailm, mis on keele abil ainult osaliselt vahendatav representatsiooniline ruum, tähendab elatud kogemuste ruumi, indiviidi enda isikliku ruumi. Seda võib defineerida iga inimese eluruumiks või tajumaailmaks. Lefebvre määratleb representatiivset ruumi kui teatud passiivset ruumi (toimub passiivne ruumi kasutamine). Ruumiga on tekkinud isiklik suhe, aktiviteet sünnib kogetud ruumi kaudu.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]