Ogajas tolmuhari
| Ogajas tolmuhari | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Rõngussid Annelida |
| Klass |
Hulkharjasussid Polychaeta |
| Selts |
Sabellida |
| Sugukond |
Sabellidae |
| Perekond |
Laonome |
| Liik |
Ogajas tolmuhari |
| Binaarne nimetus | |
|
Laonome xeprovala Bick & Bastrop, 2018 | |
Ogajas tolmuhari (Laonome xeprovala) on sugukonda Sabellidae kuuluv hulkharjasuss, kes kirjeldati uue liigina 2018. aastal. Ogajas tolmuhari on Euroopas võõrliik, kes esmakordselt avastati mõnedes Hollandi kanalites 2009. aastal; seejärel Pärnu lahes ja Doni estuaaris Aasovi meres mõned aastad hiljem[1]. Kiire levimise tõttu nimetatakse ogajat tolmuharja invasiivseks võõrliigiks[2].
Esialgne määrang oli Austraalia päritolu hulkharjasuss Laonome calida, kuid leitud isendite võrdlemisel Austraaliast saadetud materjalidega näitas, et Euroopas leitud uss – kõik leitud isendid olid sarnaste tunnustega – oli kirjeldatav uue liigina[1]. Teine määrang, mida algselt pakuti, oli Laonome armata, eestikeelses kirjanduses on liik esinud nii selle[3] kui ka lihtsalt Laonome sp. nime all[4].
Liiginimetus xeprovala tähendab kreeka keeles ootamatut väljailmumist, vihjamisi viitena looma erakordsusele uue, teadusele täiesti tundmatu liigi esindajana.[5]
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Ogajas tolmuhari on bentilise eluviisiga liik, kelle isendeid on kogutud nii mageveest kui ka madala soolsusega (0,5 – 7 psu) riimveest ja nii kõvalt veekogupõhjalt, segatud setetest, liivaselt ja detriidirohkelt mudapõhjalt kui ka rohke orgaanilise materjali ja pehme savipõhjaga veekogudest. Liik on vastupidav temperatuurile ja Soome lahe külmadele talvedele, mil jääkate kestab neli kuud ja merevee temperatuur on alla 2 °C.[1]
Loom elab limaga kokkukleebitud setetest torukeses. Arvatakse, et Laonome xeprovala suurendab oma elupaigas meresetete stabiilsust. Liik kuulub nii kalade kui ka selgrootute toiduobjektide hulka. Võimalik on toidukonkurents kohalike hulkharjasussiliikidega, mis võib põhjustada mõnede kohalike liikide kadumise.[6]
Liigi esinemine Läänemeres[muuda | muuda lähteteksti]
Läänemeres on ogajat tolmuharja leitud alates 2012. aastast[4], esmakordselt Pärnu lahes; 2019. aastal leiti neid usse massiliselt Pärnu rannast[7].
Populatsiooni püsimisest ja laienemisest annab tunnistust asjaolu, et hiljem on liiki leitud lisaks Pärnu lahele Muuga sadamast, Väinamerest ja Käsmu lahest, alates 2021. aastal on isendeid sattunud ka Haapsalu ja Matsalu lahtedest kogutud põhjakoosluste proovidesse[8]. Ogajat tolmuharja on täheldatud arvukate üksikleidudena ka Soome edelarannikul[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 A. Bick, R. Bastrop, J. Kotta, K. Meissner, M. Meyer, V. Syomin. Description of a new species of Sabellidae (Polychaeta, Annelida) from fresh and brackish waters in Europe, with some remarks on the branchial crown of Laonome. – Zootaxa. 4483(2): 349–364
- ↑ 2,0 2,1 Laonome xeprovala. – LAJI.FI
- ↑ B. Jullinen. Pärnu lahe põhjaloomastik ja selle muutused viimasel poolsajandil. Bakalaureusetöö. Tartu, 2017
- ↑ 4,0 4,1 H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011
- ↑ T. Minnik. "Leidsime karvase ussikese ja selgus, et maailmas ei tundnud seda liiki keegi" – üllatused Eesti rannavetes. – DELFI Forte, 23.10.2021
- ↑ Soome lahte jõudnud võõrliikidest. – Looduskalender. 27.01.2020
- ↑ Pärnu lahte on ilmunud ussilaadsed tulnukad. – Pärnu Postimees, 22. juuni 2019
- ↑ TTÜ Meresüsteemide instituut ja TÜ Eesti mereinstituut. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs. Võõrliigid (D2). Tallinn, 2022