Mine sisu juurde

Lahuselu

Allikas: Vikipeedia

Lahuselu (inglise keeles separation) on faktiline olukord, kui abikaasad elavad elavad lahus.[1] Lahuselu korral on abikaasad veel abielus kuni abielu juriidilise lõppemiseni (ühe abikaasa surm või abielulahutus). Lahuselu korral puudub abikaasadel ühine eluase ja abieluline kooslus ning üks või mõlemad abikaasad ei soovi seda ka taastada.[1]

Silmas tuleb pidada, et lahuselu kui õiguslik mõiste kohaldub ainult abikaasade vahelises õigussuhtes. Elukaaslaste puhul lahuselu reeglid ei kohaldu. Registreeritud elukaaslased võivad aga kooselulepingus kokku leppida lahuselu korral korrapäraselt makstava rahasummana antava ülalpidamise andmise viisis ja suuruses.[2]

Lahuselu õiguslikud tagajärjed

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigi kolme lahuselu õigusliku tagajärje puhul peab silmas pidama ja arvesse võtma abikaasade laste parimaid huve.[3]

Perekonnaseaduse § 22 reguleerib, kuidas jaguneb abikaasade tarbevara lahuselu korral. Perekonnaseaduse § 22 lõike 1 järgi ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi.[4] Tarbevara jaotamisel lähtutakse õigluse põhimõttest.[5] Samuti tuleb abikaasadel arvestada teineteise ja ühiste laste huve.[1]

Perekonnaseaduse § 22 lõike 3 järgi, kui abikaasad ei jõua vara jagamisel kokkuleppele, otsustab asja kohus hagita menetluses. Kohus võib kindlaks määrata esemete kasutamise eest makstava mõistliku tasu.[6]

Ühine eluase

[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonnaseaduse § 23 kohaselt võib üks abikaasa lahuselu korral nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks.[7] Perekonna ühise eluasemena mõistetakse eluruumi, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. [8]

Ühise eluaseme loovutamise saab määrata kindlaks tähtajaks, kuid peale abielu juriidilist lõppemist seda enam nõuda ei saa.[7]

Abikaasa, kes loovutab teisele abikaasale perekonna eluaseme või osa sellest ainukasutamiseks, saab nõuda õiglast kasutustasu.[9] Õiglane kasutustasu peaks üldiselt vastama korteri üürihinnale.[10]

Ülalpidamiskohustus

[muuda | muuda lähteteksti]

PKS § 16 lõike 3 järgi, kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena.[11] Üldjuhul ei oma lahus elava abikaasa ülalpidamise kontekstis tähtsust see, et tema abivajadus oleks tingitud lapse hooldamisest, vanusest, terviseseisundist või omavahelisest kokkuleppest abielulise kooselu korraldamisel.[12]

Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.[11] Lisaks ei ole lahus elav abikaasa kohustatud teist abikaasat ülal pidama, kui see oleks ülalpidamiseks kohustatud abikaasa suhtes äärmiselt ebaõiglane.[12] Hindamisel võetakse arvesse abivajava abikaasa käitumist ja kõiki kooselu purunemise asjaolusid koosmõjus.[12]

Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.[13]

Perekonnaseaduse § 16 lõike 3 eesmärgiks on kaitsta majanduslikult nõrgemat abikaasat lahuseluga kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest.[12] Majanduslikult nõrgema abikaasa all peetakse silmas eelkõige abielu poolt, kellel ei ole oma sissetulekut ja kes panustab perekonna ülalpidamisse oma tööga.[12]

Perekonnaseaduse § 16 analoogiks Saksa õiguses on § 1361 BGB.[14]

  1. 1,0 1,1 1,2 Euroopa e-õigukeskkonna portaal. Abielu lahutamine ja kooselu lõpetamine. https://e-justice.europa.eu/content_divorce-45-ee-restore-et.do (22.03.2023).
  2. Kooseluseadus. – RT I, 16.10.2014, 1 – § 9 lg 4
  3. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 123
  4. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 22 lg 1
  5. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 22 lg 2
  6. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 22 lg 3
  7. 7,0 7,1 Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 23 lg 1
  8. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 21
  9. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 23 lg 2
  10. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT I, 20.06.2022, 33 – § 65
  11. 11,0 11,1 Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 – § 16 lg 3
  12. 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 RKTKo 3-2-1-10-13, p 14
  13. Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 - § 16 lg 4
  14. § 1361 BGB; MüKoBGB/Weber-Monecke, 8. Aufl. 2019, BGB § 1361 Rn. 40