Laasumine

Looduslik laasumine on taimedel esinev protsess, mille korral taimel toimub laialdane lehtede kadumine või eemaldumine.

Loodusliku laasumise põhjused

Loomade tegevuse tagajärjel

Loomade tekitatud kahju esineb taimel näritud või söödud lehtede näol ja seda põhjustavad enamasti kitsed, põdrad ja jänesed ehk üldisemalt herbivoorid.

Haiguste tagajärjel

Peamised haigused ja seened, mis põhjustavad taimedel laasumist, on antraknoos (Anthrax nosos), jahukasteliselaadsed (Erysiphales) ja õunapuu-kärnitõbi, mis tekib seente Venturia inaequalis tulemusena.

Putukate tegevuse tagajärjel

Lehtede eemaldumist põhjustavad putukad on putukkahjurid. On erinevat tüüpi putukkahjureid, kelle eesmärk on erinev, aga mõju sarnane. Putukad, kes söövad puul lehti, ei mõjuta puud nii palju nagu tüvekahjurid, sest kui lehtedest toituv putukas sööb ainult lehe ära, siis võib puule uus leht kasvada. Tüvekahjuri eesmärk on elada ja tegutseda puu koore all ning selle mõjul võivad puud ära kuivada, mille korral pole enam puu võimeline lehti või oksi juurde kasvatama. Peamised laasumise põhjustajad on Pseudococcidae, võrgendilestlased (Tetranychidae) ja kilptäilised (Coccoidea).

Reostunud vee või pinnase tagajärjel

Kui maapind või vesi, millest taim toitained kogub, on reostunud, siis võib juhtuda, et taim ei ole võimeline reostunud toitainetest saadud energiast lehti ega oksi kasvatama ja tekib laasumine. Üldiselt on laasumisele tundlikumad rohttaimed ja puude vastupanu sellele on suurem. Põhjus seisneb selles, et puud hoiavad toitaineid ja energiat tüves ja okstes, mis võimaldab esmase kahju tekkel uusi lehti kasvatada. Kõige levinum keemiline kahjustus on herbitsiidide äravool, kus põllutöödel herbitsiide kasutades lekib kahjulikk

e keemilisi aineid vette või pinnasesse.