LGM-30 Minuteman
LGM-30 Minuteman | |
---|---|
Minuteman III startimas Vandenbergi õhuväebaasi raketišahtist. | |
Tüüp | mandritevaheline ballistiline rakett |
Päritoluriik | Ameerika Ühendriigid |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses | |
Kasutajad | Ameerika Ühendriigid |
Tootmise ajalugu | |
Tootja | Boeing[4] |
Ühiku hind | 7 miljonit USA dollarit (Minuteman III)[5] |
Variandid | |
Tehnilised andmed | |
Kaal | |
Pikkus | |
Läbimõõt | |
Lõhkepea | Termotuumalõhkepea: |
Õhkimismehhanism | Kontakil maapinnaga või õhus |
| |
Mootor |
|
Tegevusulatus | |
Lennukõrgus | 1120 km (Minuteman III)[10] |
Kiirus | u 24 000 km/h (Mach 23; 7,8 km/s; 15 500 mph) (Minuteman III)[5][10] |
Juhtimissüsteem | Inertsiaalne[7]: |
Täpsus | Tõenäolise vea ring:[a] |
Laskeplatvorm | Raketišaht |
LGM-30 Minuteman[b] on Ameerika Ühendriikide maapealsete mandritevaheliste ballistliste rakettide (ICBM) seeria, mida kasutab Ameerika Ühendriikide õhuväe Global Strike Command. 2017. aasta seisuga on LGM-30G Minuteman III ainus Ameerika Ühendriikide relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett.[6]
Minutemanid on koos allveelaevadelt tulistavad ballistiliste (SLBM) Tridenti rakettide ja õhuväe strateegiliste pommitajatega osa Ameerika Ühendriikide tuumatriaadist.[18][19]
Rakettide nimetus tuleneb võimest rakett välja tulistada minutite jooksul pärast vastava käsu saamist ja Ameerika iseseisvussõja ajal tegutsenud Minutimeesteks nimetatud partisanidest, kes legendi kohaselt olid käsu saades valmis tegutsema minuti jooksul.[20][16][21]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Minuteman I võeti relvastusse 1962. aastal, et heidutada Nõukogude Liitu ja tagada USA vastulöögivõime Nõukogude Liidu linnade pihta äkilise Nõukogude tuumarünnaku korral. Minuteman I oli ka esimene USA ICBM, mis paigaldati raketišahtidesse.[c][1] Kuna aga 1961. aastal relvastusse võetud USA mereväe UGM-27 Polaris täitsid samuti sama rolli, otsustas õhuvägi Minutemanid ümber arendada spetsiifilisemaks rolliks: ründamaks tugevalt kindlustatud sõjalisi sihtmärke, seehulgas Nõukogude Liidu raketišahte. 1965. aastal relvastusse võetud Minuteman II oli uue rolli täitmiseks saanud mitmesuguseid uuendusi, näiteks täpsem juhtimissüsteem, täiustatud mootorid ja elektroonilised segajad hukukindluse tõstmiseks antiballistiliste rakettide (ABM) vastu.[1] 1970. aastal järgnenud Minuteman III oli maailma esimene relvastusse võetud MIRV-tehnoloogiaga mandritevaheline ballistiline rakett.[19][22] See tegi nende hävitamise ABM-ide poolt keeruliseks, sest kõik kolm relva olid sihitud eri sihtmärkide pihta. Minuteman III saab kanda kuni kolme termotuumalõhkepead.
Suurim arv (~1000) Minutemane oli teenistuses 1970. aastatel. 2016. aasta seisuga oli teenistuses 440 Minuteman III raketti, jaotatud raketišahtidesse Malstromi, Minoti ja F.E. Warreni õhuväebaaside ümbruses.[23][24] 2018. aasta veebruariks plaanitakse see New START leppe raames vähendada 400 relvastatud raketini, 50 relvastamata raketini reservis ja nelja testraketini.[24][25] USA õhuvägi plaanib moderniseerimise läbinud Minuteman III rakette relvastuses hoida kuni 2030. aastani.[6][24][26]
Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Loetletud on täpsused koos rakettidele hiljem lisatud vastavate uuendustega, st uuendatud sihtimissüsteem jms.
- ↑ Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi tähistuste järgi näitab "L", et tegu on maapealse raketiga, "G", et tegu on maismaa sihtmärkide tabamiseks mõeldud raketiga ja "M", et tegu on juhitava raketiga.[16][17]
- ↑ Varasemaid USA ICBM-e hoiustati maapealsetel stardiplatformidel.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Minuteman missile". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 25. oktoober 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "LGM-30 A/B Minuteman I" (inglise keeles). Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 25. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "Minuteman II" (inglise keeles). Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 25. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Historical Snapshot. LGM-30 Minuteman Missile" (inglise keeles). Boeing. Vaadatud 26. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 5,0 5,1 "LGM-30 Minuteman III ICBM". Atomic Archive (inglise keeles). Vaadatud 25. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 "Minuteman III" (inglise keeles). Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 16. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 7,15 Bernhow 2012, lk 61
- ↑ "W62 Dismantlement Fact Sheet" (inglise keeles). Rahvuslik Tuumajulgeoleku Agentuur. 12. august 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2017. Vaadatud 27. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 9,0 9,1 Kristensen & Norris 2016, lk 64
- ↑ 10,0 10,1 Chapman 2008, lk 162
- ↑ C. H. Beck. "Recommended Checkout and Trouble-Shooting Procedures for the D17B Computer". Bitsavers.org (inglise keeles). Vaadatud 27. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Minuteman II NS17 Missile Guidance Set" (inglise keeles). Hilli õhuväebaas. 30. jaanuar 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2017. Vaadatud 27. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 13,0 13,1 Emerald Ralston (12. detsember 2007). "Team Malmstrom first to accomplish missile guidance system replacement". Air Force Space Command (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2020. Vaadatud 27. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ MacKenzie 1993, lk 432
- ↑ 15,0 15,1 MacKenzie 1993, lk 428
- ↑ 16,0 16,1 Day 2011, lk 123
- ↑ Chapman 2008, lk 161
- ↑ CRS 2016, lk 10-11
- ↑ 19,0 19,1 "Boeing LGM-30G Minuteman III" (inglise keeles). National Museum of the United States Air Force. 22. mai 2015. Vaadatud 27. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The Minuteman Missile" (inglise keeles). National Park Service. Vaadatud 25. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Bott 2009, lk 76
- ↑ "The Minuteman III ICBM". The Nuclear Weapon Archive (inglise keeles). Vaadatud 27. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Kristensen & Norris 2016, lk 66
- ↑ 24,0 24,1 24,2 CRS 2016, lk 2
- ↑ "Fact Sheet on U.S. Nuclear Force Structure under the New START Treaty" (PDF) (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2014. Vaadatud 25. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Photo Release -- Northrop Grumman/Air Force Complete Guidance Upgrade Installations On Minuteman III ICBMs". Northrop Grumman (inglise keeles). 11. märts 2008. Vaadatud 25. oktoober 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Berhow, Mark (2012) US Strategic and Defensive Missile Systems 1950–2004. Bloomsbury Publishing. ISBN 9781849080354
- Bott, Mitch (2009) Unique and Complementary Characteristics of the U.S. ICBM and SLBM Weapon Systems. Center for Strategic and International Studies.
- Chapman, Bert (2008) Space Warfare and Defense: A Historical Encyclopedia and Research Guide. ABC-CLIO. ISBN 9781598840063
- Congressional Research Service. (2016) U.S. Strategic Nuclear Forces: Background, Developments, and Issues.
- Day, J. C. (2011) Salute and Execute: One Man's Journey Through the Ranks of the Military. Xlibris Corporation. ISBN 9781462848959
- Kristensen, Hans. M. & Norris, Robert S. (2016) United States nuclear forces, 2016. Bulletin of the Atomic Scientists. 72:2. lk 63-73. DOI:10.1080/00963402.2016.1145901
- MacKenzie, Donald A. (1993) Inventing Accuracy: A Historical Sociology of Nuclear Missile Guidance. MIT Press. ISBN 9780262631471
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- LGM-30 Minuteman – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
- Sissekanne Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)
- Sissekanne Boeingu kodulehel (inglise keeles)
- (2. august 2017) "USA katsetas edukalt mandritevahelist ballistilist raketti". Postimees.