LGM-30 Minuteman

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
LGM-30 Minuteman
Minuteman3launch.jpg
Minuteman III startimas Vandenbergi õhuväebaasi raketišahtist.
Tüüp Mandritevaheline ballistiline rakett
Päritoluriik  Ameerika Ühendriigid
Teenistusajalugu
Teenistuses
  • 1962[1]-1969[2] (Minuteman I)
  • 1965-1994[3] (Minuteman II)
  • 1970-[1] (Minuteman III)
Kasutajad  Ameerika Ühendriigid
Tootmise ajalugu
Tootja Boeing[4]
Ühiku hind 7 miljonit USA dollarit (Minuteman III)[5]
Variandid
  • LGM-30A/B Minuteman I[2]
  • LGM-30F Minuteman II[3]
  • LGM-30G Minuteman III[6]
Tehnilised andmed
Kaal
  • 29 500 kg (Minuteman I)[2]
  • 31 746 kg (Minuteman II)[3]
  • 34,467 kg (minuteman III)[6]
Pikkus
  • 16,4 m (Minuteman I)[2]
  • 18,2 m (Minuteman II)[3]
  • 18,2 m (Minuteman III)[6]
Läbimõõt
  • 1,88 m (Minuteman I)[2]
  • 1,87 m (Minuteman II)[3]
  • 1,85 m (Minuteman III)[6]
Lõhkepea Termotuumalõhkepea:
Õhkimismehhanism
Kontakil maapinnaga või õhus

Mootor
  • Minuteman I
  • I staadium: Thiokol M-55[7]
  • II staadium: Aerojet-General M-56[7]
  • III staadium Hercules M-57[7]
  • Minuteman II
  • I staadium: Thiokol M-55[7]
  • II staadium: Aerojet-General M-56[7]
  • III staadium Hercules M-57[7]
  • Minuteman III
  • I staadium: Thiokol TU-122 (M-55)[7]
  • II staadium: Aerojet-General SR-19-AJ-1[7]
  • III staadium: Aerojet/Thiokol SR73-AJ/TC-1[7]
  • PBPS: Rocketdyne RS-14[7]
Tegevusulatus
  • 10 000 km (Minuteman I)[2]
  • 12 500 km (Minuteman II)[3]
  • 13 000 km (Minuteman III)[6][7]
Lennukõrgus 1120 km (Minuteman III)[10]
Kiirus u 24 000 km/h (Mach 23; 7,8 km/s; 15 500 mph) (Minuteman III)[5][10]
Juhtimissüsteem
Inertsiaalne[7]:
  • NS-10Q (Minuteman I)[11]
  • NS-17 (Minuteman II)[12]
  • NS-20 (Minuteman III) (väljavahetatud)[13]
  • NS-50 (Minuteman III) (teenistuses)[13]
Täpsus Tõenäolise vea ring:[c]
  • 1111 m (Minuteman I)[14]
  • 481 m (Minuteman II)[15]
  • 222 m (Minuteman III)[15]
Laskeplatvorm
Raketišaht

LGM-30 Minuteman[a] on Ameerika Ühendriikide maapealsete mandritevaheliste ballistliste rakettide (ICBM) perekond, mida kasutab Ameerika Ühendriikide õhuväe Global Strike Command. 2017. aasta seisuga on LGM-30G Minuteman III ainus Ameerika Ühendriikide relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett.[6]

Minutemanid on koos allveelaevadelt tulistavad ballistiliste (SLBM) Trident rakettide ja õhuväe strateegiliste pommitajatega osa Ameerika Ühendriikide tuumatriaadist.[16][17]

Rakettide nimetus tuleneb võimest rakett väljatulistada minutite jooksul pärast vastava käsu saamist ja Ameerika iseseisvussõja ajal tegutsenud Minutimeesteks nimetatud partisanidest, kes legendi kohaselt olid käsu saades valmis tegutsema minuti jooksul.[18][19][20]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Minuteman I võeti relvastusse 1962. aastal heidutama Nõukogude Liitu, tagades USA vastulöögivõime Nõukogude Liidu linnade pihta äkilise NL-i tuumarünnaku korral. Minuteman I oli ka esimene USA ICBM, mis paigaldati raketišahtidesse.[b][1] Kuna aga 1961. aastal relvastusse võetud USA mereväe UGM-27 Polaris täitsid samuti sama rolli, otsustas õhuvägi Minutemanid ümberarendada spetsiifilisemaks rolliks: ründamaks tugevalt kindlustatud sõjalisi sihtmärke, seehulgas Nõukogude Liidu raketišahte. 1965. aastal relvastusse võetud Minuteman II oli uue rolli täitmiseks saanud mitmesuguseid uuendusi, näiteks täpsem juhtimissüteem, täiustatud mootorid ja elektroonilised segajad hukukindluse tõstmiseks antiballistiliste rakettide (ABM) vastu.[1] 1970. aastal järgnenud Minuteman III oli maailma esimene relvastusse võetud MIRV tehnoloogiat kasutav mandritevaheline ballistiline rakett.[17][21] See tegi nende hävitamise ABM-ide poolt keeruliseks, sest kõik kolm relva olid sihitud erinevate sihtmärkide pihta. Minuteman III suudab kanda kuni kolme termotuumalõhkepead.

Suurim arv (~1000) Minutemane oli teenistuses 1970. aastatel. 2016. aasta seisuga oli teenistuses 440 Minuteman III raketti, jaotatud raketišahtidesse Malstromi, Minoti ja F.E. Warreni õhuväebaaside ümbruses.[22][23] 2018. aasta veebruariks plaanitakse see New START leppe raames vähendada 400 relvastatud raketini, 50 relvastamata raketini reservis ja nelja testraketini.[23][24] USA õhuvägi plaanib moderniseerimise läbinud Minuteman III rakette relvastuses hoida kuni 2030. aastani.[6][23][25]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  • ^a Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi tähistuste järgi näitab "L", et tegu on maapealse raketiga, "G", et tegu on maismaa sihtmärkide tabamiseks mõeldud raketiga ja "M", et tegu on juhitava raketiga.[19][26]
  • ^b Varasemaid USA ICBM-e hoiustati maapealsetel stardiplatformidel.[1]
  • ^c Loetletud on täpsused koos rakettidele hiljem lisatud vastavate uuendustega, st uuendatud sihtimissüsteem jms.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 The Editors of Encyclopædia Britannica. "Minuteman missile". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 25. oktoober 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "LGM-30 A/B Minuteman I" (inglise keeles). Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 25. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "Minuteman II" (inglise keeles). Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 25. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. "Historical Snapshot" (inglise keeles). Boeing. Vaadatud 26. oktoober 2017. {{netiviide}}: eiran teksti "LGM-30 Minuteman Missile" (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. 5,0 5,1 "LGM-30 Minuteman III ICBM". Atomic Archive (inglise keeles). Vaadatud 25. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 "Minuteman III" (inglise keeles). Center for Strategic and International Studies. Vaadatud 16. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 7,15 Bernhow 2012, lk 61
  8. "W62 Dismantlement Fact Sheet" (inglise keeles). Rahvuslik Tuumajulgeoleku Agentuur. 12. august 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2017. Vaadatud 27. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. 9,0 9,1 Kristensen & Norris 2016, lk 64
  10. 10,0 10,1 Chapman 2008, lk 162
  11. C. H. Beck. "Recommended Checkout and Trouble-Shooting Procedures for the D17B Computer". Bitsavers.org (inglise keeles). Vaadatud 27. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. "Minuteman II NS17 Missile Guidance Set" (inglise keeles). Hilli õhuväebaas. 30. jaanuar 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2017. Vaadatud 27. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. 13,0 13,1 Emerald Ralston (12. detsember 2007). "Team Malmstrom first to accomplish missile guidance system replacement". Air Force Space Command (inglise keeles). Vaadatud 27. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. MacKenzie 1993, lk 432
  15. 15,0 15,1 MacKenzie 1993, lk 428
  16. CRS 2016, lk 10-11
  17. 17,0 17,1 "Boeing LGM-30G Minuteman III" (inglise keeles). National Museum of the United States Air Force. 22. mai 2015. Vaadatud 27. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  18. "The Minuteman Missile" (inglise keeles). National Park Service. Vaadatud 25. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  19. 19,0 19,1 Day 2011, lk 123
  20. Bott 2009, lk 76
  21. "The Minuteman III ICBM". The Nuclear Weapon Archive (inglise keeles). Vaadatud 27. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  22. Kristensen & Norris 2016, lk 66
  23. 23,0 23,1 23,2 CRS 2016, lk 2
  24. "Fact Sheet on U.S. Nuclear Force Structure under the New START Treaty" (PDF) (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2014. Vaadatud 25. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  25. "Photo Release -- Northrop Grumman/Air Force Complete Guidance Upgrade Installations On Minuteman III ICBMs". Northrop Grumman (inglise keeles). 11. märts 2008. Vaadatud 25. oktoober 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  26. Chapman 2008, lk 161

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]