Lõvikoerake
| Lõvikoerake | |
|---|---|
 | |
| Emane lõvikoer | |
| FCI standard nr 233 | |
| Rühm | 9: seltsi- ja kääbuskoerad |
| Alarühm | 1: bichonid ja sugulastõud |
| Alajaotis | 5: lõvikoerake |
| Standard nr | 233 24.03.2004 (en et) |
| Päritolumaa |  Prantsusmaa[1] |
| Kohalik nimetus | Löwchen (sks) Petit chien lion (pr) |
| Töökatsed | ei |
| Kasutus | seltsikoer |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 30–35,6 cm (isane) 28–33 cm (emane) |
| Pikkuse indeks | 100[2] |
| Kaal | 5,4–8,1 kg (isane) 4,5–6,8 kg (emane) |
| Kattekarv | siidine, pikk, laines ja tihe, ilma aluskarvata[2] |
| Karvkate | lubatud on kõik värvused ja värvikombinatsioonid[2] |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis | |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Lõvikoerake on Prantsusmaalt pärinev koeratõug.[3]
Tõug on suhteliselt haruldane, näiteks 1973. aastal oli registreeritud vaid 65 seda tõugu looma.[3]
"Koer on väga südamlik, kuulab hästi peremehe sõna, on tähelepanelik ja vastuvõtlik, käitub sundimatult igas olukorras. Suudab käsu peale olla rahulik ja tagasihoidlik. Oma otsekohese ja õrna pilguga püüab aru saada, mida temalt oodatakse."[2] Iseloomult heatujuline, suhtlemisaldis, elavaloomuline ja taibukas.[4]
- Pildid
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "PETIT CHIEN LION (233)" (inglise). FCI. Vaadatud 27.08.2017.
- 1 2 3 4 "Lõvikoerake" (PDF). Eesti Kennelliit. 3. mai 2012. Vaadatud 14. augustil 2025.
- 1 2 The dog selector, David Alderton, 2010, pg 59, ISBN 978-91-7401-2460 või ISBN 0-7641-6365-5 või ISBN 978-07-641-6365-4.
- ↑ "Lõvikoerake". www.koer.ee. Vaadatud 26.08.2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lõvikoerake koer.ee saidil