Lõuna-vene lambakoer
Ilme
| Lõuna-vene lambakoer | |
|---|---|
| FCI standard nr 326 | |
| Rühm | 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad) |
| Alarühm | 1: lambakoerad |
| Standard nr | 326 30.09.1983 (en et) |
| Päritolumaa | Venemaa / Lõuna-Venemaa |
| Kohalik nimetus | Южнорусская овчарка |
| Töökatsed | ei |
| Kasutus | lambakoer |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | alates 65 cm (isased) alates 62 cm (emased)[1][2] |
| Kattekarv | pikk (10–15 cm), jämedakoeline, tihe, kore, sama pikkusega nii peas, kerel, jäsemetel kui ka sabas, koos hästiarenenud aluskarvaga[1][2] |
| Karvkate | enamasti on valge, kuid esineb ka valget kollasega, õlekarva, hallikat (tuhkjashall) ja teisi halli varjundeid; valget kergete hallikate märgistega, hallitähnilist[1][2] |
| Märkused | Taanis on koera pidamine keelatud[3] |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Lõuna-vene lambakoer on Venemaalt pärit koeratõug.
Tõustandardis on koera käitumise/iseloomu kohta kirjas: „Kõrgema närvitalituse tüüp on aktiivne, tugev, tasakaalustatud, elav. Domineeriv reaktsioon – aktiivne kaitsereaktsioon“.[1][2]
- Pildid
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 "Lőuna-vene lambakoer" (PDF). Eesti Kennelliit. Vaadatud 2.04.2019.[alaline kõdulink]
- 1 2 3 4 "YUZHNORUSSKAYA OVCHARKA" (PDF) (inglise). fci.be. Vaadatud 2.04.2019.
- ↑ "Danish Legislation on Dogs". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2013. Vaadatud 2. aprillil 2019.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Renée Willes: All världens hundraser, Bromma 2003, ISBN 91-89090-79-9
- Juzjnorusskaja ovtjarka, Hundrasguiden, Svenska Kennelklubben (SKK)
- Südrussischer Owtscharka, Rasselexikon, Verband für das Deutsche Hundewesen (VDH)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lőuna-vene lambakoer koer.ee saidil