Léon Degrelle

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Léon Degrelle (1943)

Léon Degrelle (alates 1954. aastast José León Ramírez Reina, 15. juuni 1906 Bouilloni vald1. aprill 1994 Málaga) oli Belgias tegutsenud vallooni poliitik, kes tegi poliitilist koostööd Natsi-Saksamaaga ning võitles hiljem Saksa relvajõudude koosseisu kuulunud Vallooni Leegioni koosseisus Teise maailmasõja idarindel. Hiljem oli ta tuntud holokaustieitajana.

1930. aastatel tutvus ta kunstnik Hergega (Georges Remi). Hiljem väitis ta, et oli Tintini inspiratsiooniks, kuigi Herge oli öelnud, et tegelikult oli üheks Tintini eeskujuks ta vend Paul Remi. Degrelle oli Mehhikos sõjakorrespondendiks ja sealt saatnud Hergele Mehhiko ajalehti, kus oli kujutatud ameerika koomikseid.

Ta oli kleerilis-fašistliku reksistide liikumise juht, võitles Teises maailmasõjas vabatahtlikuna SS-Sturmbrigade Wallonieniga Saksa poolel (Tšerkassõ kotis ja ka Eestis 1944. aasta Sinimägede lahingus).

Kui Berliin 2. mail 1945 alistus, soovides vältida Punaarmee kätte langemist, käskis Degrelle oma meestel põgeneda, niipalju kui vähegi võimalik Lübeckisse, et seal Suurbritannia vägedele alistuda. Ta ise põgenes Taani ja sealt Norrasse, kus ta sai Heinkel He 111 pommituslennuki, millega ta lendas üle Euroopa Norrast Hispaaniasse, maandudes Donostias La Concha rannas vette. Maandumisel sai ta raskelt vigastada ja oli rohkem kui aasta haiglas. Teda üritati palju kordi tappa või röövida, kuid edutult. Belgias mõisteti ta tagaselja surma.

Et vältida Belgiale väljaandmist, sai ta Hispaania kodakondsuse José León Ramírez Reina nime all, kui üks vanem hispaanlanna ta adopteeris. Franco tegi temast ehitusfirma juhi, mis sai tihti riigihankeid. Ka tema lapsed üle Euroopa leiti üles ja toodi Hispaaniasse.

Hispaanias elas ta jõukalt ja esines tihti avalikel esinemistel valges mundris koos Kolmanda Reichi autasudega. Ka peale Franco surma ja Hispaania üleminekut demokraatiale elas ta segamatult, jätkates tihti neonatside toetamist. Tema holokausti eitamisega sattus ta konflikti koonduslaagriohvri Violeta Friedmaniga, Hispaania ülemkohus mõistis ta süüdi ja ta pidi maksma trahvi. Kui talt küsiti, et kas tal oli sõjakahetsusi, vastas ta: "Ainult see, et me kaotasime!"

Degrell suri 31. märtsil 1994 Malagas.

Mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kadunud leegion. Tallinn, Olion, 1996. Saksa keelest tõlkinud Lembi Tigane.