Läti Radikaaldemokraatlik Partei

Läti Radikaaldemokraatlik Partei (läti keeles Latvijas Radikāldemokrātiskā partija) oli Lätis aastatel 1917 kuni 1920 tegutsenud erakond.

Erakond asutati 1917. aasta 26. märtsil. See ühendas radikaalset kodanlikku intelligentsi ning osa väiketöösturitest ja majaomanikest. Poliitilisel maastikul asus see sotsiaaldemokraatide ja teiste kodanlike erakondade vahel, toetades nii eraomandi puutumatust kui ka kaheksatunnise tööpäeva kehtestamist.

Parteid juhtisid Kārlis Kasparsons, Jānis Zālītis, Gustavs Zemgals ja Rūdolfs Bēnuss, häälekandja on ajaleht Jaunais Vārds.

1917. aasta augustis toimunud Riia linnaduuma valimisteks moodustas erakond koos Rahvusdemokraatliku Partei ja Talurahva Liiduga ühise nimekirja Radikaalide Töögrupp, mis rõhutas vajadust maa ja linna lähenemiseks ning nägi nendes valimistes esimest sammu Riia ja Vidzeme omavalitsuste koostööni. Tegemist oli Lätis esimeste valimistega, kus oli hääleõigus ka naistel. Radikaalide Töögrupi 25 kandidaadist kaks olid naised ja see oli ainuke nimekiri, mis pöördus eraldi naisvalijate poole. Valimistel saadi 3,5% häältest, linnaduumas neli kohta 120-st. Hääletada said ka linnas asuvad sõjaväeüksused. Kui nende hääli mitte arvestada, siis sai Radikaalide Töögrupp 4,1% häältest.

Järgnenud aastatel osales erakond Läti Ajutise Rahvanõukogu, Läti Rahvanõukogu ja Läti Ajutise Valitsuse töös, toetades tugevalt Läti iseseisvumist.

Läti Asutava Kogu valimisteks valmistumisel kaalus erakond liitumist nii endast poliitiliselt vasakul kui ka paremal asunud jõududega. Lõpuks toimus lõhenemine ja suurem osa läks vasakule. 1920. aasta 3. veebruaril langetas erakonna keskkomitee otsuse ühineda Läti Töölisühinguga, et moodustada Läti Tööpartei.

Kirjandus

• Andrievs Ezergailis "Rīgas domes vēlēšanas 1917. gadā"
• Uldis Krēsliņš "Latviešu pilsonisko partiju ideoloģija un tās attīstība 1917.–1920. gadā. Partiju spektrs."