Lázaro Cárdenas
| Lázaro Cárdenas del Río | |
|---|---|
 | |
| Mehhiko president | |
|
Ametiaeg 1. detsember 1934 – 30. november 1940 | |
| Eelnev | Abelardo L. Rodríguez |
| Järgnev | Manuel Ávila Camacho |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
21. mai 1895 Jiquilpan, Mehhiko |
| Surmaaeg |
1. oktoober 1970 (75-aastaselt) México, Mehhiko |
| Erakond | Partido de la Revolución Mexicana |
Lázaro Cárdenas del Río (21. mai 1895 – 19. oktoober 1970) oli Mehhiko riigimees ja sõjaväelane, kes oli Mehhiko president 1. detsembrist 1934 kuni 1. detsembrini 1940. Stalini rahupreemia laureaat (1955).
Cárdenast peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks Mehhiko presidendiks. Tema ametiaega iseloomustasid ulatuslikud sotsiaal- ja majandusreformid, mille eesmärk oli vähendada ebavõrdsust ning tugevdada riigi kontrolli majanduse üle. Ta viis läbi maareformi, mille käigus jagati suurmaaomanike maid ümber talupoegadele, ning toetas ametiühinguliikumist.
Tema valitsusajal, 1938. aastal, natsionaliseeriti Mehhiko naftatööstus, mis kujunes üheks tema tuntumaks poliitiliseks sammuks. Samuti edendas ta haridusreforme ja sekulariseerimist ning pakkus poliitilist varjupaika Hispaania kodusõja põgenikele.
Välispoliitikas püüdis Cárdenas tugevdada Mehhiko suhteid teiste riikidega. Tema ametiajal sõlmiti 28. jaanuaril 1937 Eesti-Mehhiko vaheline sõprusleping[1], mis jõustus 3. veebruaril 1938[2].
Pärast presidendiameti lõppu jäi Cárdenas aktiivseks avaliku elu tegelaseks ning mõjutas Mehhiko poliitikat ka hilisematel aastatel.