Köielkõndija (film)
"Köielkõndija" (Man on Wire) on 2008. aastal valminud dokumentaalfilm, mille režissöör on James Marsh.
Film on kroonika Philippe Petit' 1974. aastal toimunud köielkõnnist Maailma Kaubanduskeskuse tornitippude vahel New Yorgis. Film põhineb Philippe Petit' romaanil "To Reach the Clouds", mis ilmus pehmes köites pealkirjaga "Köielkõndija". Filmi pealkiri ("Man on Wire") on pärit politseiraportist, mille alusel Petit vahistati pärast tunnipikkust etteastet. Film on kujundatud nagu röövi kavandamise lugu, näidates haruldasi salvestisi ürituse ettevalmistusest ja fotosid köielkõnnist koos rekonstruktsioonidega toimunust ning osalejate intervjuudega tänapäeval.
"Köielkõndija" võitis 2008. aastal Sundance'i filmifestivali võistlusprogrammis[1] maailmakino dokumentaalfilmi Grand Jury auhinna ja publiku lemmiku auhinna.[2] 2009. aastal võitis film BAFTA auhinna väljapaistva Briti filmi eest, sõltumatu filmi auhinna (Film Independent's Spirit Awards) ja parima dokumentaalfilmi Oscari.
Filmi tegemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast esimest kohtumist Philippe Petit'ga otsustas filmiprodutsent Simon Chinn saada õigused tema raamatu järgi filmi tegemiseks. Pärast kuid kestnud läbirääkimisi nõustus Petit tingimusel, et ta võib filmi tootmises ise aktiivselt osaleda. Režissöör James March on öelnud 2008. aastal antud intervjuus, et lugu äratas tema tähelepanu osaliselt seetõttu, et jättis mulje röövi kavandamise ja läbiviimise loost. Üks Petit' kaastöölistest, Jean Francois, ütles hiljem, et see tegu võis küll olla ebaseaduslik, aga ei olnud pahatahtlik ega alatu.[3]
Marsh lisas veel, et New Yorgi elanikuna nägi ta pärast 11. septembri terrorirünnakuid seda filmi nagu kingitust oma linnale. Ta väljendas lootust, et inimeste jaoks seostuvad Maailma Kaubanduskeskuse tornid nüüd alati Philippe Petit' ja tema etendusega.[4] Vastates küsimusele, miks ei ole filmis mainitud tornide hävimist 2001. aasta rünnakutes, ütles Marsh, et Philippe Petit' tegu oli nii uskumatult ilus, et oleks ebaõiglane ja vale rikkuda seda lugu nimetades, arutades või ette kujutades tornide hävitamist.[5]
Vastuvõtt[muuda | muuda lähteteksti]
„Köielkõndija“ võitis Full Frame Documentary filmifestivalil žürii eriauhinna ja publiku auhinna[6], Los Angelese filmifestivalil publiku auhinna, Edinburghi rahvusvahelisel filmifestivalil publiku auhinna ning žürii ja publiku auhinna Sundance'i filmifestivalil.[7] 2009. aasta veebruaris võitis film BAFTA auhinna väljapaistva Briti filmi eest[8], parima dokumentaalfilmi auhinna Austraalia filmikriitikute assotsiatsioonilt ja parima dokumentaalfilmi Oscari.[9]
Filmiarvustuste koondsaidil "Rotten Tomatoes" on 151 arvustust 100% positiivsed. Film saavutas „kuldse tomati“ 2008. aasta parima dokumentaalfilmi eest.[10] Paljude filmikriitikute arvates kuulub film 2008. aasta kümne parima filmi hulka.[11]
Filmimuusika[muuda | muuda lähteteksti]
Suur osa „Köielkõndija“ muusikast on pärit 2006. aasta albumilt „The Composer's Cut Series Vol. II: Nyman/Greenway Revisited".[12] See on kollektsioon Michael Nymani helitöödest, mis on kirjutatud Briti režissööri Philip Greenaway filmidele.[13]
Nymani muusika kasutamine oli Philippe Petit' idee, kellele meeldis muusika saatel köielkõndi harjutada. Ta on öelnud, et Nymani muusika aitab publikul köielkõndija maailmast aru saada ja sellesse süüvida. Nyman oli uhke, et sai olla osaline Briti filmi edus. [14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1]2008 SUNDANCE FILM FESTIVAL ANNOUNCES FILMS IN COMPETITION
- ↑ [2] Complex Pop Culture
- ↑ [3] Magnolia pictures
- ↑ [4] Zoom in Online
- ↑ [5] BBC News
- ↑ [6] moviefone
- ↑ [7] documentary.org
- ↑ [8] BAFTA FILM
- ↑ [9] Oscars
- ↑ [10] Rotten Tomatoes
- ↑ [11] Metacritic
- ↑ [12] Internet Movie Database
- ↑ [13] MNRecords
- ↑ [14] Music Sales Classical