Kõneviis

Allikas: Vikipeedia

Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria. See väljendab

  • kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (kas ta peab tegevust reaalseks või mittereaalseks),
  • kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (otsene või kaudne teatelaad),
  • suhtluseesmärki (kas tegu on käsu või väitega).

Kõneviisid eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles on viis kõneviisi:

Kindel kõneviis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kindel kõneviis e indikatiiv on nii sisult kui ka vormilt markeerimata.
  • Tavaliselt kasutatakse indikatiivi siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik,
nt Mari läks eile reisile.
  • Leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid kasutades võib aga kindlat kõneviisi kasutada ka siis, kui tegevust peetakse ebareaalseks,
nt Jüri pidi peaaegu auto alla jääma,
  • kui teatelaad on kaudne,
nt Ema ütles, et isa on juba tööle läinud,
  • või kui suhtluseesmärk on taotluslik,
nt Selle pudru sööd sa nüüd ära!

Tingiv kõneviis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tingiv kõneviis e konditsionaal märgib sündmuste mittereaalsust vaatlushetkel, kõneleja peab tegevust ebareaalseks,
nt Kui mul oleks raha, ostaksin endale uue telefoni.
  • Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, nt ostaksin) ja ks (sõna lõpus, nt oleks).
  • Konditsionaaliga võib pehmendada väljendusviisi kategoorilisust, taotleda ettevaatlikkust või kõneviisakust,
nt Ma aitaks teid hea meelega. Kas te võiksite nüüd lõpetada?
  • Tihti ei kasutata kõnekeeles tingiva kõneviisi puhul pöördetunnuseid,
nt sööksin asemel öeldakse (mina) sööks.

Käskiv kõneviis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Käskiv kõneviis e imperatiiv väljendab käsku.
  • Sellel on ainult ainsuse ja mitmuse 2. pööre (sina- ja teie-vorm) ning mitmuse 1. pööre (meie-vorm),
nt laula, laulge, laulgem.
  • Kui käsk on suunatud kolmandale isikule, on teatelaad kaudne ja seda väljendab möönev kõneviis,
nt Mari olgu nüüd tasa.
  • Käskiva kõneviisi tunnusel on viis kuju: ge, ke, gu, ku ja 0. Viimane kuju esineb ainsuse 2. pöördes,
nt söö0.
  • Ainsuse ja mitmuse 3. pöördes (nemad-vorm) kasutatakse kujusid gu ja ku,
nt söögu, hüpaku.
  • Mitmuse 1. ja 2. pöördes kasutatakse kujusid ge ja ke,
nt söögem, hüpakem.

Kaudne kõneviis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaudne kõneviis e kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet,
nt Mari olevat koolis tubli olnud.
  • Kõneleja ei võta ise öeldu kohta seisukohta.
  • Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus,
nt Jüri olevat kosmosesse lennanud.
  • Kvotatiivi tunnus on vat,
nt söövat.

Möönev kõneviis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Möönev kõneviis e jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele.
  • Harilikult väljendab see vahendatavat käsku, st käsk on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule või lähtub kolmandalt isikult.
  • Möönva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: gu, nt söögu ja ku, nt hüpaku.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]