Kálmán Kalocsay

Kálmán Kalocsay 1921. aastal

Kálmán Kalocsay (6. oktoober 1891 Abaújszántó – 23. veebruar 1976 Budapest) oli ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija. Ta mõjutas oluliselt esperanto kirjanduse ja keele arengut.

Kalocsay kirjutas esperantokeelseid luuletusi ning tõlkis kirjandust ungari keelest ja teistest Euroopa keeltest esperanto keelde. Teda tuntakse ka esperantokeelse nime Kolomano Kaloĉajo all.

Kalocsay hakkas esperanto keelt õppima 1911. aastal. Ta lõpetas gümnaasiumi Miskolcis ning õppis seejärel Budapesti Ülikoolis arstiteadust, mille lõpetas 1916. aastal ning töötas 1920–1966 infektoloogina Budapestis.

Tema esimene luulekogu "Mondo kaj Koro" ('maailm ja süda') ilmus 1921. aastal. Samal aastal ilmus tal ka kolm ungarikeelset luuletust ajakirjas Nyugat. 1931. aastal ilmunud luulekogu "Streĉita Kordo" ('pingule tõmmatud nöör') peetakse esperanto luuleklassikaks. 1932. aastal avaldas ta pseudonüümi Peter Peneter all erootilise luule kogu "Sekretaj Sonetoj" ('salajased sonetid').

Lisaks ilukirjandusele avaldas ta ka esperanto grammatika "Plena Gramatiko de Esperanto", stiilijuhendi "Lingvo – Stilo – Formo" ning koos Gaston Waringhieniga esperanto luule käsiraamatu "Parnasa Gvidlibro". Ta oli ka üks kaheköitelise esperantokeelse entsüklopeedia "Enciklopedio de Esperanto" koostajaid.

1991. aastal asutati Ungaris Kálmán Kalocsay Sõprade Selts.