Kutsari Lasteaed-Algkool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kutsari Lasteaed-Algkool oli lasteaed-algkool Viljandi maakonnas, mis tegutses aastatel 18382002.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli nimed:[1]

  • 1838 Närska Vakkuse kool
  • 1840 Reinu kool
  • 1866 Kutsari algkool
  • 1972 Viljandi näidissovhoosi lastepäevakodu "Kannike"
  • 1991 Kutsari lasteaed-algkool

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kool asutati 1838 Närska Vakkuse koolina.[1] Täpne asutamise aeg pole teada, kuid on andmeid, et 28. mail oli kool juba olemas, kuna leidub sellekohane märkus koolikonvendi protokollis.[2] Kool alustas tegevust kümmekonna (täpsematel andmetel 12–16) õpilasega Närska talu sulastemaja kahes toas. Esimeseks koolmeistriks oli Närska talu peremees ja kiriku vöörmünder Jaan Porri. Õppetöö sisuks oli alguses katekismuse õppimine ja lugemine, kirjutamist ja arvutamist esialgu ei õpetatud.[3] Üks esimesi õpilasi oli koolis Mart Teder, kelle mälestuste järgi valitses koolis karm kord: kui keegi polnud õpetaja arvates küllalt hästi "tükke kätte õppinud", siis karistuseks sai selline õpilane vitsahoope paljastele käsivartele (sagedane karistamise viis oli ka ninast ja kõrvast näpistamine). Kooli algusajal kestis õppetöö umbes 2–3 kuud: enne jõule 4 nädalat ja pärast jõule 6 nädalat.[2]

1840. aastal[2] kolis kool Reinu mõisasse, kus kooliruumid olid pisut avaramad (endise kahe toa asemel oli kasutada kolm tuba). Õppetöö algas sügisel ja kestis maarjapäevani. Koolmeister sai palka taludest saadud viljas. Reinu koolis hakati lastele ka kirjutamist õpetama (kirjutamist said õppida need, kellel lugemine oli juba selge). Koolis õppis sel ajal paarkümmend õpilast. Reinu mõisas õppetööd läbi viinud õpetajatest on teada Jaan Tuhalaanest, Jaan Tänassilmast ja Märt Laur Sammulist.[3] Reinu mõisas asus kool 1866. aastani.

Lauri ajal kolis kool Kutsarile, kus esialgu toimis õppetöö rehetares, mis oli samal ajal nii õpilaste söögitoaks, magamistoaks ning osaliselt ka õpetaja elutoaks. Õpilastel oli kasutada 6 koolilauda, mille ümber mahtus vaevalt 30 õpilast; teised pidid seisma või istuma pikkadel pinkidel (õpilasi oli koolis umbes 80). 1886. aastal kolis kool Kutsari tallu, kus vahepeal oli hakatud ehitama koolimaja ja seal asus kool ka veel 1938. aastal. 1890. aastal vallandati koolijuht Hans Porri.[3][2]

20. sajandi alguses jäi koolimaja väikseks ning hoonet laiendati. 1897. aastal alustas koolis õpetajana tööle Ado Kull[3], kes 1907. aastal määrati kooli juhiks (oli sellel kohal veel ka 1938. aastal). Õpilaste arv oli 1938. aastaks vähenenud 16-le ning Viljandi vallavalitsus kaalus seepärast Kutsari algkooli sulgemist.[2]

26. mail 1913 tähistati kooli 75. tegevusaastat, sel puhul pidas koolis vaimuliku talituse õpetaja Jaan Lattik, rahvakoolide inspektor pidas vene keeles (tõlgiti eesti keelde) ettekande rahvakoolide arengust vene ajal ja ülevaate koolis ajaloost andis Ado Kull. Lapsed kandsid ette ühevaatuselise näidendi "Koolilapsed" ja seltskonnategelased esitasid Oskar Lutsu tolleaegse uudisnäidendi "Pärijad". Aktusel kõneles ka kooli üks esimesi õpilasi, toona 88-aastane Mart Teder. Pärast ametlikku osa korraldati pidusöök, millest võttis osa üle 100 inimese.[3]

Kool suleti 2001. aastal ja lasteaed lõpetas tegevuse 2002. aastal.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Martin Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. AS Inreko Press. Lk 616
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "100-aastane algkool Wiljandimaal". Postimees (1886-1944). 14.06.1938. Nr 159, lk 5. Vaadatud 15.01.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Kutsari kool 100-aastane". Sakala (1878-1940). 13.06.1938. Nr 68, lk 3. Vaadatud 14.01.2018.
  4. Aotäht, A. (21.10.2003). "Kutsari endisesse koolimajja kolib kudumisfirma". Sakala. Vaadatud 15.01.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]