Kuldpõrnikas
|
See artikkel räägib põrniklaste sugukonda kuuluvast putukast; Edgar Allan Poe novelli kohta vaata artiklit Kuldpõrnikas (Poe); Rootsi filmiauhinnast vaata artiklit Kuldpõrnikas (filmiauhind) |
| Kuldpõrnikas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Põrniklased Scarabaeidae |
| Alamsugukond |
Cetoniinae |
| Perekond |
Kuldpõrnikas Cetonia |
| Liik |
Kuldpõrnikas |
| Binaarne nimetus | |
|
Cetonia aurata (Linné, 1761) | |
Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on põrniklaste sugukonda kuuluv putukas.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlad tugevate nuiakestega. Kuldpõrnikad võivad olla kuni 22 mm pikkused.
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Õitsvatel niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel juunist augustini.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kogule vaatamata on need mardikad väga head lendajad, kusjuures iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos. Kuldpõrnika vastsed – kõverdunud tõugud ehk konud – kasvavad kõdunevas puidus või siis närivad mullapeidus taimede juuri.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kuldpõrnikas andmebaasis eElurikkus
