Krepp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Viskooskiust chirimen (Jaapani krepp)

Krepp (tekstiili nimena prantsuse keelest le crêpe, pärit ladinakeelsest crispus 'kähar', 'kobruline') on üldnimetus kangastele, mida iseloomustab matt ja teraline või laineline pealispind. Kreppkangad jaotatakse ehtsateks kreppideks ja krepi jäljenditeks. Krepp-pind võib esineda igast materjalist kiu puhul, nii siidkrepina kui villase krepina[1].

Krepi pind on saavutatud erinevate kreppide puhul erinevate vahenditega:

  • kangas on kootud labases siduses, kuid on kasutatud ülitugeva keeruga lõnga (täiskreppkangaste puhul nii lõimes kui koes, poolkreppkangaste puhul ühes kahest)
  • kangas on kootud erilises siduses (segakirjalise krobelise pinnaga krepi jäljendid liivakrepp ja jääkrepp)
  • kangas on tavalisest lõngast, kuid krepiline pind on tekitatud kalandriga [2]

Kreppkangaid: žoržett, kreppšifoon, India krepp, krepp-romään.

Poolkreppkangaid: krepdešiin, krepšinett, marokään, kreppsatään, puukooremustriline krepp, sammalkrepp

Krepplõng[muuda | muuda lähteteksti]

Krepplõngaks nimetatakse lõngu, mille ühel meetril on umbes 2000 keerdu. Krepplõngast kootud kangad kipuvad pinge tõttu äärtest rulluma ja selle vältimiseks kasutatakse kudumisel vaheldumisi s- ja z-keeruga lõngu kas üksikult (1S/1Z) või kahekaupa (2S/2Z) vaheldumisi, seda nii koe- kui lõimelõngades.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kreppkangad ei kortsu kergesti ja moodustavad ilusaid drapeeringuid. Kuid eriti ehtsaid kreppe on raske hooldada, lõikeääred lähevad kergesti narmendama ning rulluvad ja kangas tõmbub pesus tugevalt kokku.

Alates 20. sajandi algusest on must krepp omandanud olulise koha leinarõivastes (kasvõi vaid musta krepist leinalindina)[3].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]