Korduvust näitav määrus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Korduvust näitav määrus ehk korduvusmäärus on ajamäärus, mis väljendab lauses situatsiooni korduvust.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Korduvust näitavad määrused jagunevad kardinaalseteks ja ordinaarseteks korduvusmäärusteks.

Kardinaalsed korduvusmäärused[muuda | muuda lähteteksti]

Kardinaalsed korduvusmäärused näitavad absoluutset või suhtelist korduvust.

Uljad poisid hüppasid juba kuuendat korda üle lõkke. Henrik on paar korda välismaal käinud. Mari on mitut puhku elukohta vahetanud.
  • Suhteline kardinaalne korduvusmäärus vastab küsimusele kui tihti? ning korduvust väljendavad
Teen sageli tervisejooksu. Illimar peab haruharva lund rookima. Märt käib hommikuti koeraga jalutamas.
  • nimetavas, omastavas või osastavas käändes peasõnaga nimisõnafraasid (iga või kõik + mõõdusõna, iga või kõik + järgarvsõna + mõõdusõna)
Ta võib iga hetk saabuda. Kõik õhtud on ühiselt laua taga õhtust söödud. Iga teine õhtu veedab Uku naabripoisiga lauamänge mängides.
  • nimisõna- või hulgafraasid, mis sisaldavad ka kaassõna järel, tagant, takka, üle, pärast
Iga poole tunni järel käib ema haiget last vaatamas. Heiki pole üle kahe kuu trenni teinud. Aasta pärast on vahejuhtum unustatud.
Koeraga tuleb jalutamas käia vähemalt kaks korda päevas. Markus käib kord aasta kohta Soomes. Kord viie aasta peale saame endiste klassikaaslastega kokku.

Ordinaarsed korduvusmäärused[muuda | muuda lähteteksti]

Ordinaarsed korduvusmäärused vastavad küsimusele mitmendat korda?. Korduvust väljendavad

  • määrsõnad esmakordselt, teistkordselt, uuesti, jälle, taas jne
Ta nägi esmakordselt lund. Kohtusime taas nädala pärast. Priit unustas jälle võtmed koju.
  • nimisõnafraasid, mille peasõna on nimetavas, omastavas või osastavas käändes sõna kord või puhk ja laiend järgarvsõna või selle asendaja
Järgmine kord olgu kodutöö esitatud! Endel on täna mitmendat korda kinos. Ta abiellus juba neljandat puhku.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa:Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. §542