Kolmkõla
| Koosneb akordi helidest | |
|---|---|
| kvint | |
| terts | |
| priim | |
| Akordi kujud | |
| kolmkõla | |
| sekstakord | |
| kvartsekstakord | |
| Akordi tähistus | |
| KK (dkk), kk (mkk), >kk, <kk |
Kolmkõla ehk tertskvintakord[viide?] ehk tertsakord[viide?] on kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina.
Näide: C-duur kolmkõla põhikuju ehitatakse heliklassidest C (0), E (4) ja G (7), millest C ja E vahe on suur terts ning E ja G vahe väike terts 
.
Kolmkõla põhikuju helide nimetused on (altpoolt lugedes) priim, terts ja kvint.
Kolmkõla liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Olenevalt tertside suurusest tekivad järgmised kolmkõlad:
- mažoorkolmkõla ehk suur kolmkõla akordi heli
- priimi ja tertsi vahel on suur terts
- tertsi ja kvindi vahel väike terts
- minoorkolmkõla ehk väike kolmkõla akordi heli
- priimi ja tertsi on vahel väike terts
- tertsi ja kvindi vahel suur terts
- vähendatud kolmkõla koosneb kahest väiksest tertsist ja akordi heli priimi ja kvindi vahel on vähendatud kvint
- suurendatud kolmkõla koosneb kahest suurest tertsist ja akordi heli priimi ja kvindi vahel on suurendatud kvint
Konsoneerivad ja dissoneerivad kolmkõlad[muuda | muuda lähteteksti]
Mažoorsed ja minoorsed kolmkõlad on konsoneerivad, suurendatud ja vähendatud kolmkõlad dissoneerivad kooskõlad.
Kolmkõla neljahäälne seade[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmkõla neljahäälne seade on välja kujunenud koorimuusikas seoses inimhäälte jaotusega 4 põhiliiki: sopran, alt, tenor, bass. Neid nimetusi kasutatakse ka instrumentaalmuusikas. Neljahäälne segakoori seade kirjutatakse kahele noodijoonestikule: ülemisele sopran ja alt viiulivõtmes ning alumisele tenor ja bass bassivõtmes.
Kolmkõla ulatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmkõla ulatuse määravad intervallid soprani, aldi ja tenori vahel. Ulatuse määramisel ei arvestata tenori ja bassi vahel tekkinud intervalli.
- kolmkõla kitsas ulatuses kui intervallid kahe naaberheli vahel ei ületa kvarti ehk tenori ja soprani kaugus on väiksem kui oktav
- kolmkõla on laias ulatuses kui naaberhelide vahel tekivad kvindid ja sekstid ehk tenori ja soprani kaugus on suurem kui oktav
Kolmkõla meloodiline seis[muuda | muuda lähteteksti]
Akordi meloodilise seisu määrab sopran.
Kui sopranis on
- priim, on kolmkõla priimi meloodilises seisus
- terts, on kolmkõla tertsi meloodilises seisus
- kvint, on kolmkõla kvindi meloodilises seisus
Bassis esinev priim viitab kolmkõla põhikujule, terts sekstakordile ja kvint kvartsekstakordile.
 |
 |
 |
Kolmkõlade kujud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Akordi kuju
Kolmkõlade kuju määrab bass. Kolmkõladel on kolm kuju:
Kolmkõlad heliridades[muuda | muuda lähteteksti]
| Alumine terts | Ülemine terts | kolmkõla | Loomulik mažoor | Harmooniline minoor |
|---|---|---|---|---|
| väike | väike | vähendatud | VII | II, VII |
| väike | suur | minoor | II, III, VI | I, IV |
| suur | väike | mažoor | I, IV, V | V, VI |
| suur | suur | suurendatud | – | III |
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: kolmkõla |