Akord

See artikkel on muusikateooria kategooriast.

Muusikaline heli

Helirida

Intervallid

Helistik

Akordid

Noodikiri

Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916)

Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.

Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, moodustub kvartakord. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks.

Igal akordil on pööre.

Akordi ülemine heli määrab akordi seisu.

Leo Semleki muusikateoorias kuuluvad akordid konsoonide hulka.

Tertsidest koosneva akordi nimetus sõltuvalt helide arvust

Tertsidest koosnevate akordide puhul on vastavalt neid moodustavate helide arvule antud akordile nimetus. Kui akordi põhikujus on tertsisuhtes olevaid helisid

• 3, on tegu kolmkõla ehk kvintakordi ehk tertskvintakordiga
• 4, on tegu nelikõla ehk septakordiga
• 5, on tegu viiskõla ehk noonakordiga
• 6, on tegu kuuskõla ehk undeetsimakordiga
• 7, seitsekõla ehk tertsdeetsimakordiga

Nimetused septakord, noonakord jne on tuletatud akordi põhikuju äärmistest helidest vahel moodustunud intervallist.

Tertsidest koosneva akordi helide nimetused

Tertsidest koosneva akordi põhikuju helide nimetused tulenevad akordi heli ja akordi põhiheli intervallist:

• akordi põhiheli (heli, millelt ehitub tertsidest koosneva akordi põhikuju) ehk akordi esimene heli on akordi priim
• 1. tertsheli ehk akordi teine heli on akordi terts
• 2. tertsheli ehk akordi kolmas heli akordi kvint
• 3. tertsheli ehk akordi neljas heli on akordi septim
• 4. tertsheli ehk akordi viies heli on akordi noon
• 5. tertsheli ehk akordi kuues heli on akordi undeetsim
• 6. tertsheli ehk akordi seitsmes heli on akordi tertsdeetsim

Akordi kuju

 Pikemalt artiklis akordi kuju

Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.

• akordi põhikuju
• akordi pööre

Akordi seis

 Pikemalt artiklis akordi seis

Akordi seisu ehk meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.

Kolmkõla kvindi meloodilises seisus

Kolmkõla priimi meloodilises seisus

Kolmkõla tertsi meloodilises seisus

Akordi ulatus

Akord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tervetooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoon on väiksem kui oktav. Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.

Akordide tähistamine

Akordi tähistamiseks kasutatakse:

• klassikalises harmoonias astmemärke (helirea aste ja araabia number)
• pop- ja džässharmoonias põhiliselt kõlamärke. Kõlamärk koosneb akordi põhiheli tähtnimetusest ning sellele lisanduvast araabia numbrist (intervalli muutmisel).

Näiteks I₆ on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.

Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.

Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C⁺⁵ või C ^♯5), lisatud intervallid aga paremale alla (Cm₉).

Mažoorsed akordid

Kõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma₇ (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).

Minoorsed akordid

Minoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval m, mi või min. Mi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C⁻⁶) miinus märgiga.

Vähendatud akordid

Vähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.

Suurendatud akordid

Suurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug (augmented).

Kolmkõlade tähistus

Nimi	Sümbolid	2. akordi heli	3. akordi heli	Akordi valem	Näide
mažoor	C, Cma, Cmaj	suur terts	puhas kvint	1, 3, 5	c – e – g
minoor	Cm, Cmi, Cmin, C-	väike terts	puhas kvint	1, ♭3, 5	c – es – g
suurendatud	C+, Caug, C+5	suur terts	suurendatud kvint	1, 3, ♯5	c – e – gis
vähendatud	C°, Cdim, Cm(♭5), Cmin(♭5), C-(♭5), C−5	väike terts	vähendatud kvint	1, ♭3, ♭5	c – es – ges

Septakordide tähistus

Nimi	Sümbolid	Kolmkõla	Intervall	Akordi valem	Näide
Suur mažoorseptakord	CM7, Cmaj7, CΔ7	mažoor	suur septim	1, 3, 5, 7	c – e – g – h
Väike mažoorseptakord	C7, C7	mažoor	väike septim	1, 3, 5, ♭7	c – e – g – b
Suur minoorseptakord	CmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7, Cminmaj7, C-M7, C-maj7	minoor	suur septim	1, ♭3, 5, 7	c – es – g – h
Väike minoorseptakord	Cm7,Cmi7 , Cmin7, C-7	minoor	väike septim	1, ♭3, 5, ♭7	c – es – g – b
Poolvähendatud septakord	CØ7, Cm7♭5, Cmi7♭5, Cmin7♭5, C-7♭5	vähendatud	väike septim	1, ♭3, ♭5, ♭7	c – es – ges – b
Vähendatud septakord	C°7, Cdim7	vähendatud	vähendatud septim	1, ♭3, ♭5, 7	c – es – ges – heses
Suurendatud septakord	C+7, Caug7, C7♯5	suurendatud	suur septim	1, 3, ♯5, 7	c – e – gis – b

Vaata ka

• Akordi seis

Akordi tähistuse välislingid

• http://cs.wikipedia.org/wiki/Seznam_akordov%C3%BDch_zna%C4%8Dek
• http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_notation
• http://de.wikipedia.org/wiki/Akkordsymbol