Koduteenus
Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav kohustuslik sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.[1]
Koduteenuse osutamisel abistatakse inimest nendes toimingutes, mida ta ise ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
Teenuse sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Koduteenus koosneb koduabist ehk koduhooldusest ja isikuabist ehk isikuhooldusest.
Koduabi[muuda | muuda lähteteksti]
Koduabi ehk koduhooldus seisneb inimese abistamises igapäevaeluks vajalikes tegevustes. Samuti abi tegevuste korraldamisel tema kodus ning asjaajamisel väljaspool kodu. Inimese abistatavad tegevused koduabis ei nõua abivajajaga füüsilist kontakti ja on järgmised:
- toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine (nt toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimite ostmine või koos ostude tegemine kokkulepitud lähimast müügikohast teenuse saaja enda raha eest, toiduainete tuppa toomine hoidlast, valmistoidu tellimine).
- Abistamine eluaseme korrastamisel (nt prügi välja viimine ja eluruumi koristamisel juhendamine ning abistamine). Kui koduteenuse saaja on suure maja omanik, siis abistatakse selle ruumiosa koristamist, mis on eluliselt vajalik ja mida abivajaja kasutab igapäevaselt.
- Riiete hooldamine ja parandamine, pesu triikimine, pesu pesemine.
- Kütteabi, joogivee ja reovee käitlus (nt kütmine, küttematerjali toimetamine küttekehani, küttepuude ladustamine, tuha väljaviimine, ahjusiibri sulgemine), (vee tuppa toomine kaevust ja reovee väljaviimine).
- Saatmis- ja transporditeenus (nt käigud arsti juurde, kalmistule, sotsiaalkeskusesse, huviringi jms, transpordivahendi korraldamine).
- Vestlus inimesega ja informatsiooni edastamine (nt seltsi pakkumine, teabe edastamine, abistamine asjaajamisel, abistamine remondi -ja teenustööde korraldamisel, juhendamine tehnika kasutamisel jne).
Isikuabi[muuda | muuda lähteteksti]
Isikuabi ehk isikuhooldus tähendab inimese abistamist tema enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel ja nõuab abivajajaga füüsilist kontakti:
- söömise korraldamine (nt juhendamine ja abistamine toitumisel ja toidu valmistamisel, toidu soojendamine ja söömise motiveerimine);
- abistamine riietumisel ja riiete valikul
- hügieeni korraldamine (nt juhendamine ning abistamine hügieenitoimingutes, sh potitooli kasutamisel ja mähkmete vahetamisel, abistamine pesemisel või pesemisteenuse korraldamine);
- abistamine liikumisel/siirdumisel (nt abistamine liikumisel eluruumis, saatmine jalutuskäigul või aktiivsel liikumisel, saatmine õues abivahendi kasutamisel ratastool, kargud, tugiraam, juhendamine liikumisel);
- terviseabi korraldamine (nt arstiabi korraldamine, järelevalve ravimite võtmisel).[2]
Teenuse sihtrühm[muuda | muuda lähteteksti]
Koduteenuse sihtrühm on täisealised inimesed, kes tulenevalt oma tervisseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast ei saa iseseisvalt hakkama kõrvalabita kodustes tingimustes ning väljaspool eluruumi.
Tulenevalt olukorrast võib vajadus koduteenuse järele olla ka lühiajaline, näiteks haigestumise ajaks või operatsiooni järgselt, mil inimene vajab ajutiselt täiendavat abi igapäevaseks toimetulekuks.[2]
Teenuse osutaja[muuda | muuda lähteteksti]
Teenuseosutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohalik omavalitsus.
Koduteenuse vahetu osutaja on hooldustöötaja, kes on soovitatavalt vastava erialase ettevalmistusega.[2]
Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 18. septembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "koduteenuse_juhend.pdf (sotsiaalkindlustusamet.ee)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2022. Vaadatud 18. septembril 2023.