Kliiniline surm

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.

Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. See on tingitud hapnikuvaegusest, hüpoksiast. Hapnik on hädavajalik aju närvirakkude elus püsimiseks.

Seetõttu on esimesed 5 minutit kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast.

Kliinilisele surmale eelneb agoonia ja järgneb bioloogiline surm.