Mine sisu juurde

Klaus Bodinger

Allikas: Vikipeedia
Klaus Bodinger
Isikuandmed
Riik Saksamaa Saksamaa
Sünniaeg 14. mai 1932
Sünnikoht Wrocław, Poola
Surmaaeg 6. aprill 1994 (61-aastaselt)
Surmakoht Strasbourg, Prantsusmaa
Sportlaskarjäär
Spordiklubi Stahl Nord Leipzig (1952),
Motor Gohlis Nord (1953)
Medalid
Euroopa meistrivõistlustel
Kuld1954 Torino200 m rinnuli
Pronks1958 Budapest200 m rinnuli

Klaus Bodinger (14. mai 1932 Wrocław, Poola6. aprill 1994 Strasbourg, Prantsusmaa) oli saksa ujuja, kes oli spetsialiseerunud 200 m rinnuliujumisele.[1] Sel alal tuli ta aastatel 1952–1953 kaks korda riigi meistriks ja aitas Ida-Saksamaal 1954. aastal Euroopa meistriks tulla. Seejärel kolis ta Lääne-Saksamaale, kus tuli aastatel 1955, 1957 ja 1958 kolm korda riigi meistriks ning aitas Lääne-Saksamaal võita 1958. aastal Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali.

Bodingeri treenis Herbert Neweklowsky, kes oli enne teist maailmasõda Spandau linnas veepalli mänginud. 1952. aastal tuli Bodinger BSG Steel North Leipzigi klubi koosseisus esimest korda Saksa DV meistriks 200 meetri rinnuliujumises. Järgmisel aastal liitus ta BSG Motor Gohlis-Nordiga. Ta tuli taas Saksa DV meistriks 200 meetri rinnuliujumises ning võitis 100 meetri rinnuliujumises ja 4 x 200 meetri teateujumises teise koha. Pärast seda, kui ta oli 1954. aastal parandanud Saksa DV rekordi 200 meetri rinnuliujumises 2.40,0 minutini, läbis ta 1954. aastal Torinos 200 meetrit 2.40,9 minutiga ja tuli Euroopa meistriks.

Juba Euroopa meistrivõistluste ajal olid Neweklowsky ja Bodinger ühendust võtnud Lääne-Saksamaa ametnikega ning 1955. aasta alguses põgenesidki nad koos Saksa FV-sse ja liitusid Karlsruhe ujumisklubiga Neptune 1899. 1955. aastal tuli Bodinger 200 meetri rinnuliujumises esimest korda Lääne-Saksamaa meistriks. 1957. ja 1958. aastal ta kordas seda.[2] Lisaks tuli Bodinger Karlsruhes lühirajaujumise meistriks ja võitis ka kaks teatevõistlust. 1958. aastal Budapestis toimunud Euroopa ujumise meistrivõistlustel võitis ta ajaga 2.41,4 pronksmedali Nõukogude Liidu ujuja Leonid Kolesnikovi ja itaallase Roberto Lazzari järel.[3]

Bodinger lõpetas sportlaskarjääri 1950. aastate lõpus ja otsis tööd kontoritöötajana. Lihavõtte pühapäeval 1994 suri Bodinger Strasbourgis hotellitoas.