Kitsevöödik
| Kitsevöödik | |
|---|---|
 Kitsevöödik Cortinarius caperatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Vöödikulised Cortinariaceae |
| Perekond |
Vöödik Cortinarius |
| Liik |
Kitsevöödik Cortinarius caperatus |
Kitsevöödik (Cortinarius caperatus), varem kitsemampel, on vöödikuliste sugukonda kuuluv seen, mis kasvab Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. See kuulus varem mampli perekonda.
Kitsevöödikut tunti varem ladinakeelse nimega Rozites caperatus ning liigitati perekonda Rozites, kuid geenianalüüsi tulemusena liigitati vöödiku (Cortinarius) perekonda.
Kitsevöödik kasvab augustis-septembris liivastes männikutes ja rabastuvates metsades, tihti massiliselt.
Kübar on ookerkollastes toonides, 10–15 cm laiune, radiaalselt vaoline, keskel kühmuga. Noortel kübaratel on tipus helkiv kirme. Jalg on kübaraga sama värvi, rõngaga. Rõngast kõrgemal on jalg valgete kiududega. Rõngas on õrn ja habras. Seeneliha on pehme ja valge, jalas kiuline.
Kitsevöödik on väga hea mahedamaitseline söögiseen, mida pole vaja kupatada. Kasutatakse suppides, kastmetes, küpsetistes jm. Säilitatakse sügavkülmutatuna, marineerituna ja hapendatuna. Kuivatamisel maitse halveneb ja võib muutuda kibedaks.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kitsevöödik andmebaasis eElurikkus