Mine sisu juurde

Kirivere (Torma)

Allikas: Vikipeedia

Kirivere küla oli küla Laiuse kihelkonnas Reastvere mõisapiirkonnas. 1977. aastal liideti küla Leedi külaga.

Küla on esmamainitud 1408. aastal (Kirrifer) Liivi ordumeistri läänikirjas seoses Reastvere mõisa läänistamisega.[1] Pikka aega kuulus küla Leedi mõisale. 1599. aastal oli küla kellegi Slupski valduses.[2] 1624. aastaks oli toona tühi küla läinud Reastvere mõisa valdusse.[3]

Kirivere külas on sündinud eesti õigeusu vaimulik Jakob Lindenberg ja ajakirjanik Mihhail Lindenberg.

Kirivere muistne külaase on tänapäeval arheoloogiamälestis.

Kirivere külas asus Leedi ja Reastvere mõisapiirkondade ühine külakool, mida on esmamainitud 1775. aastal. Samal aastal õppis koolis 30 last. Järgmisel aastal oli õpilasi 22. 1786. aastal kool ei tegutsenud, kuid juba järgmisel aastal oli kool taas avatud ning seal õppis 37 last. Järgmistel aastakümnetel kool ei tegutsenud. 1811. aastaks sai kool uue maja. 1822. aastal on esimest korda mainitud Reastvere-Leedi kooli asukohana Kirivere küla. 1847. aastal asutati Leedisse eraldi kool ning Kirivere kool jäi vaid Reastvere mõisapiirkonna lastele. Pärast Reastvere ja Leedi valla liitmist Laius-Tähkvere vallaga koolid ühendati uuesti ning Kirivere külakool suleti. [4]

Kirivere külakooli õpetajad:

  • Jaan Soosaar (–1825)
  • Juhan Meibaum (1825–1833)
  • Tõnis Ots (1833–1871)
  • Jaan Ots (1871–1879)
  • Jaan Kallama (1879–1883)
  • Jaan Peerna (1883–1887)
  • Kustav Karu (1887–1897)
  • Juhan Lukkats (1897–1899)
  • Jakob Lukkats (1899)
  • Otto Tamm (1899–1901)
  • Karl Pärn (1902)
  1. Hermann von Bruiningk, Nicolaus Busch. Livländische Güterurkunden: aus den Jahren 1207 bis 1500., 1908, lk 192
  2. Kõpp, Juhan. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 44
  3. Kõpp, Juhan. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 69
  4. Kõpp, Juhan. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, lk 282-290, 569

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]