Kiripugu-rüdi

Kiripugu-rüdi
Kiripugu-rüdi
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Rüdi Calidris;
Liik	Kiripugu-rüdi;
Binaarne nimetus
	Calidris melanotos; Vieillot, 1819
	; Kiripugu-rüdi levila; – pesitsusala; – läbirändel; – talvitusala
Sünonüümid
	Erolia melanotos

Kiripugu-rüdi ehk kiripugu-risla (Calidris melanotos) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Kiripugu-rüdi on 19–23 cm pikk. Tiibade siruulatus on 37–45 cm. Isaslind kaalub 45–126 g, emaslind 31–97 g.^[2]

Kiripugu-rüdi ülapool on tumepruun. Rind on helepruun ja vöödiline. Kõht on valge. Jalad on kollased, rohekad või pruunikad.^[2] Sarnaneb välimuselt älverüdiga, kuid kiripugu-rüdi rind on vöödilisem ja älverüdil on punakam pealagi.^[3]

Kiripugu-rüdi levila ulatub Taimõri poolsaarest Hudsoni laheni. Talvituvad Boliivias, Paraguays, Argentinas, Austraalias ja Uus-Meremaal.^[2]

Eestis on ta eksikülaline.^[4]

Pesitsevad tundras. Talvel elavad padurandades, soodes, lammidel, järvede ja laguunide ääres^[2] ning riisipõldudel.^[5]

Pesitsusalal toituvad putukatest ja ämblikest. Rändel toituvad rohutirtsudest ja kilkidest. Talvel toituvad rõngussidest, limustest, koorikloomadest, ämblikest, putukatest, vetikatest ja seemnetest.^[2]

Pesitsevad maapinnal lehtede, rohu ja samblaga vooderdatud lohus. Pesa läbimõõt on 91 mm ja kõrgus 31 mm.^[6] Siberis asub ühel ruutkilomeetril 0,5–6 pesa, Alaskal võib olla üle 10.^[2]

Isaslinnu territoorium on 4–6 hektarit. Ta valvab oma territooriumit istudes künka otsas. Ajab teised isased oma territooriumilt minema, kuid füüsilist võitlust esineb harva. Pesade asukohad ei ole otseselt seotud isaste territooriumitega ja võivad paikneda neist kaugel.^[7]

Emaslinnud munevad juunist juulini.^[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 37 × 26 mm. Muna kaalub 13 g. Emaslind haub mune 21–23 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 3 nädala vanuselt.^[8]

Isaslinnud lahkuvad pesitsusalalt juuni lõpus või juuli alguses. Emased lahkuvad juuli lõpus või augusti alguses, noorlinnud jäävad pesitsusalale suve lõpuni.^[7]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Calidris melanotos. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 524. ISBN 8487334202.
↑ Sibley, David (2000). The Sibley Guide to Birds. New York: Alfred A. Knopf. Lk 184. ISBN 978-0-679-45122-8.
↑ Sissekanne Eesti eElurikkuse andmebaasis
↑ Dias, Rafael Antunes; Blanco, Daniel E.; Goijman, Andrea P.; Zaccagnini, María Elena (1. august 2014). "Density, habitat use, and opportunities for conservation of shorebirds in rice fields in southeastern South America". The Condor: Ornithological Applications. 116 (3): 384–393. DOI:10.1650/CONDOR-13-160.1. ISSN 1938-5129.
↑ Reid, J. M.; Cresswell, W.; Holt, S.; Mellanby, R. J.; Whitfield, D. P.; Ruxton, G. D. (2002). "Nest scrape design and clutch heat loss in Pectoral Sandpipers (Calidris melanotos)". Functional Ecology (inglise). 16 (3): 305–312. DOI:10.1046/j.1365-2435.2002.00632.x. ISSN 1365-2435.
1 2 Pitelka, Frank A. (1. juuli 1959). "Numbers, Breeding Schedule, and Territoriality in Pectoral Sandpipers of Northern Alaska". The Condor: Ornithological Applications. 61 (4): 233–264. DOI:10.2307/1365497. ISSN 1938-5129.
↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 236–239. ISBN 0803225539.

Välislingid

Kiripugu-rüdi andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2024). Calidris melanotos. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[:0-2] 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 524. ISBN 8487334202.

[3] Sibley, David (2000). The Sibley Guide to Birds. New York: Alfred A. Knopf. Lk 184. ISBN 978-0-679-45122-8.

[eElurikkus-4] Sissekanne Eesti eElurikkuse andmebaasis

[5] Dias, Rafael Antunes; Blanco, Daniel E.; Goijman, Andrea P.; Zaccagnini, María Elena (1. august 2014). "Density, habitat use, and opportunities for conservation of shorebirds in rice fields in southeastern South America". The Condor: Ornithological Applications. 116 (3): 384–393. DOI:10.1650/CONDOR-13-160.1. ISSN 1938-5129.

[6] Reid, J. M.; Cresswell, W.; Holt, S.; Mellanby, R. J.; Whitfield, D. P.; Ruxton, G. D. (2002). "Nest scrape design and clutch heat loss in Pectoral Sandpipers (Calidris melanotos)". Functional Ecology (inglise). 16 (3): 305–312. DOI:10.1046/j.1365-2435.2002.00632.x. ISSN 1365-2435.

[:2-7] 1 2 Pitelka, Frank A. (1. juuli 1959). "Numbers, Breeding Schedule, and Territoriality in Pectoral Sandpipers of Northern Alaska". The Condor: Ornithological Applications. 61 (4): 233–264. DOI:10.2307/1365497. ISSN 1938-5129.

[:1-8] Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 236–239. ISBN 0803225539.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]