Lehekülje Kirdemaa lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Nordaustlandet.png|thumb|Kirdemaa asukoht]]
[[Pilt:Kirdemaa.png|thumb|400px]]
[[Pilt:Nordaustlandet1 (js).jpg|thumb|Kirdemaa on arktiline kõrb]]
[[Pilt:Nordaustlandet (js) 5.jpg|thumb|[[Morsk]]ade koloonia Kirdemaa rannikul]]
'''Kirdemaa''' ([[norra keel|norra]] ''Nordaustlandet'') on saar [[Norra]] Kuningriigis [[Svalbard]]is [[Teravmäed|Teravmägede saarestiku]] kirdeosas. 

Edelas eraldab Kirdemaad [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedest]] [[Hinlopeni väin]]. [[Kuningas Karli maa]]st kagus eraldab teda [[Erik Erikseni väin]]. Kirdemaa ranniku lähedal on palju väiksemaid saari; neist suuremad on [[Storøya]] umbes 15 km kaugusel kirdes ja [[Lågøya]] umbes 10 km kaugusel loodes.

Kirdemaa pindala on 14 443 km²<ref>Kasutatud on ametlikke andmeid ([http://www.ssb.no/emner/00/00/20/nos_svalbard/nos_d330/tab/012.html Statistisk sentralbyrå]). [http://www.snl.no/Nordaustlandet Store Norske Leksikonis on pindalaks märgitud] 14 467 km².</ref>. Ta on [[Norra]] Kuningriigi, [[Svalbard]]i ja [[Teravmäed|Teravmägede]]  suuruselt teine saar. 

Saare ulatus ida-lääne suunas on umbes 180 km ja põhja-lõuna suunas umbes 140 km. Rannajoone pikkus on 1688 km. 

==Loodus==
===Rannajoon===
Saare põhja- ja läänerannikul on palju [[fjord]]e. Pikim fjord on [[Wahlenbergi fjord]] (46 km). 

===Pinnamood===
Kirdemaa pind on [[mägismaa]] kõrgusega alla 700 meetri. Saare jäävaba loodeosa on mägine. Kõrgeim mägi on [[Snøtoppen]] (620 m) saare loodetipus.

Läänerannikul on laiad rannikutasandikud.

Saart läbib lai [[Rijpdalen]]. 

===Liustikud===
[[Liustik]]ud hõlmavad 11 009 km² (umbes 76% saare pindalast)<ref>[http://www.ssb.no/emner/00/00/20/nos_svalbard/nos_d330/tab/012.html Statistisk sentralbyrå]</ref>. Põhja- ja läänerannikul on palju jäävaba maad. 

Saare idaosa katab [[Euroopa]] suurima pindalaga liustik [[Austfonna]] (8105 km²). Selle lõunaosa peetakse sageli eraldi liustikuks ([[Sørfonna]]). Need lõpevad meres 30 m kõrguse jääseinana. Kirdemaa lääneosa katab [[Vestfonna]]. Liustike paksus ulatub 564 meetrini. 

===Taimed===
Taimkate on napp.

Kirdemaalt on leitud 83 taimeliiki. Palju on samblikke ja vetikaid.

Liustikevaba ala on [[arktiline tundra]], kus kasvavad [[samblad]] ja [[samblikud]]. 

===Loomad===
Kirdemaal elavad [[teravmägede põhjapõder|teravmägede põhjapõdrad]] (''Rangifer tarandus platyrhynchus''), kellele saare napist taimkattest piisab, ja [[morsk|morsad]]. Juhukülaliste seas on ka [[jääkaru]]d, kes satuvad sinna [[triivjää]]ga, ja [[polaarrebane|polaarrebased]].

[[Linnud|Lindudest]] pesitsevad saarel [[kurvitsalised]] [[merirüdi]] (''Calidris maritima''), [[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla'') ja [[põhjatirk]] (''Uria lomvia'') ning Teravmägede ainuke [[värvulised|värvuline]] [[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis'').

Leitud on viis [[ämblikud|ämblikuliiki]] ning 34 liiki [[hooghännalised|hooghännalisi]] (sealhulgas ''[[Hypogastruroidea]]'', ''[[Neanuridae]]'', ''[[Isotomidae]]'', ''[[Entomobryidae]]'', ''[[Neelidae]]'', ''[[Sminthurididae]]'', ''[[Katiannidae]]'') <ref>[http://arcticcentre.ulapland.fi/IPY/Invertebrate+Biology+report+2008.pdf Invertebrate Biology report 2008.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>

==Kaitse==
Kirdemaad ja seda ümbritsevaid väiksemaid saari hõlmab [[Kirde-Svalbardi looduskaitseala]].

Saare külastamiseks on tarvis ''[[sysselmann]]''<nowiki>'i</nowiki> luba. Kirdemaale ei tohi püstitada [[rajatis]]i; seal ei tohi [[kaevandus|kaevandada]], [[jäätmed|jäätmeid]] maha jätta, häirida loomi ega kasutada [[mootorsõiduk]]eid. Saarele ei või tuua uusi [[liik (bioloogia)|liike]].

==Avastuslugu==
Kirdemaa oli vaalaküttidele teada juba 1650. aasta paiku.  

Esimest korda sõitis ümber saare [[Elling Carlsen]] [[1863]]. 

==Asustus==
Kirdemaal ei ole püsielanikke. Aastatel [[1957]]–[[1958]] rajati [[rahvusvaheline geofüüsika aasta|rahvusvahelise geofüüsika aasta]] puhul [[Murchisoni fjord]]i äärde [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Šveits]]i ühine uurimisjaam ([[Kinnvika jaam]]). Jaam oli kasutusel kuni [[1959]]. aastani. [[Rahvusvaheline polaaraasta|Rahvusvahelise polaaraasta]] [[2007]]–[[2008]] raames on seda uuesti kasutama hakatud. <ref>[http://www.kinnvika.net/?Deptid=28039 Kinnvika.net]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>

==Viited==
{{viited}}

==Allikas==
*[http://www.snl.no/Nordaustlandet Store Norske Leksikon]

==Välislingid==
{{commons|Category:Nordaustlandet|Kirdemaa}}

{{ENref|:en:Nordaustlandet|4.04.2009}}
{{RUref|Северо-Восточная Земля|5.04.2009}}

{{Coordinate |NS=79.8 |EW=22.4 |type=isle |region=NO-21 |dim=170000}}

[[Kategooria:Norra saared]]
[[Kategooria:Svalbard]]
[[Kategooria:Asustamata saared]]