Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Allikas: Vikipeedia

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides[1].

KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Hinnang antakse ennekõike lähtuvalt strateegilise valiku tegemise otstarbekuse või ebaotstarbekuse vaatenurgast ja selle eesmärk on planeeringu või arengukava kehtestaja tähelepanu juhtimine strateegilise otsuse langetamisest tulenevatele võimalikele tagajärgedele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus". Seaduse kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise üldeesmärk:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise metoodika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on planeeringu või arengukava elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine. See peab andma planeeringu või arengukava kehtestajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe mõistmaks, mis võib selle otsuse eluviimisega hiljem kaasneda. Mõju hindamise eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel keskkonna jätkusuulikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus või lisamine arengukavasse. Hindamise tulemusel seatakse planeeringu või arengukava elluviimiseks konkreetsed keskkonnatingimused (leevendavad meetmed) ja planeeringu või arengukava elluviimise seiremeetmed.

Keskkonnamõju strateegiline hindamise eripäraks ruumilise planeerimise puhul on see, et KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering (üldplaneering, detailplaneering vms). Seetõttu peab hindamise käigus seatud keskkonnatingimused viima sisse hinnatavasse planeeringusse KSH eksperdi, planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Sellisel juhul muutuvad seatud keskkonnatingimused edasisel projekteerimisel ja arendustegevusel siduvaks.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse tõenäoliselt olulist mõju, nagu nõuab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ (27.06.2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Keskkonnamõju loetakse oluliseks vaid siis, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi võrreldes olemasoleva olukorra või seni kehtivate planeeringutega või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Hindamisel lähtutakse reeglina sellest, et keskkond on kogu ruum meie ümber ehk keskkond kõige laiemas mõttes. St keskkonna mõiste hõlmab mõjude hindamisel ja valikute kaalutlemisel endas komponente nii majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest (sh näiteks külamiljöö, kultuuripärand, linnaruum, tehiskeskkonna esteetika, arhitektuuripoliitika jms) kui ka looduskeskkonnast. Hindamisel arvestatakse, et strateegia on kaugema eesmärgi saavutamise kava või selle saavutamise viisi teadlik püstitamine. Samuti lähtutakse hindamisel sellest, et planeeringuprotsessi viiakse läbi planeerimisseadusest tulenevalt avalikkust kaasavalt, eri valdkondi arvestavalt ja erinevate valdkondade ning avalikkuse, riigi, omavalitsuse jt osapoolte huvisid kombineerivalt ning ühendada püüdvalt.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert on vaid üks planeeringu järgsete arenguotsuste kaalutlemisesse kaasatud osapool. Ekspert viib hindamise läbi vastavalt konkreetsele hinnatavale ruumilisele planeeringule planeerimisseadusega määratud üleandeid arvestavalt või konkreetse arengukava täpsusastmele. Keskkonnamõju strateegilisele hindamisele võib järgneda ka projekti keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on täpne hinnang konkreetsele projektlahendusele ja selle tehnilistele ning tehnoloogilistele aspektidele arvestades väga detailselt ka keskkonnaolusid projekteeritava objekti asukohas. Lisaks võimaldab seadus nõuda ka projekteeritud hoone või rajatise kasutuselevõtu jaoks vajalike erilubade keskkonnamõju hindamist (nt välisõhu saasteloa KMH).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ajalugu Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimeseks Eestis läbi viidud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks oli Naissaare üldplaneeringu elluviimise mõjude hindamine. See pilootprojekt viidi läbi Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Soome Keskkonnaministeeriumi vahelises koostöös. Üldplaneeringu koostamisega tegelesid ENTEC AS ja Viimsi Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamisega Soome konsultatsiooni ettevõte Maa ja Vesi OY (nüüdne Pöyry Environment OY). Planeeringu koostaja, KSH eksperdid ja ministeeriumi töötajad viisid seoses pilootprojektiga läbi mitmeid koolitusi. Pilootprojekti kokkuvõtte kohta ilmus eesti keeles lühikokkuvõte "Naissaare üldplaneering. Keskkonnamõjude hindamise aruanne".

Lisaks on selle hindamise kohta avaldanud Ly Jalakas ka ingliskeelse artikli (vt Välislingid).

Planeeringute elluviimise keskkonnamõju hindamise aluste kohta avaldati pikem peatükk samuti Keskkonnaministeeriumi kirjastatud käsiraamatus "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks" (vt Välislingid). See käsiraamat defineeris esmakordselt eesti keeles ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ja ruumilise planeerimise alased peamised terminid peatükis "Põhimõisted".

Hetkel kehtiv keskkonnamõju strateegilise hindamise uus kord jõustus 3. aprillil 2005. Sellest ajast alates on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehtud korduvalt täpsustusi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 2.02.2010)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Naissaare üldplaneering. Keskkonnamõjude hindamise aruanne. (1997). Maa ja Vesi Oy, Soome Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaministeerium, ENTEC AS, Helsinki-Tallinn.