Kergprogrammeerimine

Allikas: Vikipeedia

Kergprogrammeerimine (ingl. k. low code) tähendab spetsiaalsel IT-platvormil graafilise kasutajaliidese abil rakendustarkvara loomist. Tegemist on lihtsustatud programmeerimisega, mille saab küllaltki kergesti selgeks õppida ka informaatikakauge inimene.[1]

Kergprogrammeerimine võimaldab näiteks omavahel lihtsalt siduda andmebaase, nii et andmed hakkavad nende vahel liikuma automaatselt[2]. Nii jääb ära andmete igasse andmebaasi eraldi sisestamise vaev. Kui muidu on selliste süsteemide loomine aeganõudev ja kallis, siis kergprogrammeerimise võimalusi kasutades saab lahenduse kokku panna ja tööle rakendada ka näiteks ettevõtte sekretär.

Kergprogrammeerimise alaliik on nullprogrammeerimine (ingl. k. no code).[3]

Kergprogrammeerimine arenduse põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

  • Graafiline liides: Kergprogrammeerimine platvormid pakuvad visuaalset keskkonda, kus saab loomulikult tarkvara komponente loomiseks ja konfigureerimiseks.
  • Vähem koodi: Kergprogrammeerimine meetodid vähendavad oluliselt vajadust kirjutada palju käsitsi koodi. Selle asemel saab arendaja kasutada loendamatuid eelnevalt loodud komponente ja mooduleid.
  • Kiirus ja efektiivsus: Tarkvaraarendusprotsess muutub kiiremaks, kuna paljud ülesanded, näiteks andmebaasiühendused ja turvareeglid, on juba platvormil eelnevalt loodud.
  • Kergprogrammeerimine platvormi kohandamine: Arendajad saavad madala koodiga platvormi kohandada vastavalt konkreetsetele projektivajadustele, lisades käsitsi kirjutatud koodi, kui see on vajalik.

Eelised ja Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Kergprogrammeerimine arendusmeetod pakub mitmeid eeliseid, kuid sellega kaasnevad ka teatud puudused. Üks olulisemaid eeliseid on võime kiirendada tarkvaraarendusprotsessi ja vähendada kulusid, eriti lihtsamate projektide puhul. See muudab tarkvaraarenduse protsessi ligipääsetavamaks ka neile, kellel pole sügavat programmeerimisoskust, aidates kaasa laiemale arendajate ringile. Kergprogrammeerimine platvormide kasutamine võimaldab ettevõtetel kiiresti reageerida muutuvatele nõudmistele ja uutele äriprobleemidele ning suurendada tarkvara arenduse standardiseeritust ja kvaliteeti. Siiski tuleb arvestada ka puudustega. Kergprogrammeerimine meetod võib olla piiratud keerukamate ja kõrgema jõudlusega projektide jaoks ning oluliste kohanduste või keerukate integratsioonide korral võib olla vajalik käsitsi koodi kirjutamine, mis võib kaotada kergprogrammeerimine meetodi eeliseid[4] . Seega on oluline hoolikalt kaaluda, millistel projektidel ja millistes olukordades kergprogrammeerimine arendusmeetodit kasutada.

References[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The Rise of No/Low Code Software Development—No Experience Needed?". Research Gate. Vaadatud 1. novembril 2023.
  2. Richardson, Clay. "Vendor Landscape: The Fractured, Fertile Terrain Of Low-code Application Platforms" (PDF). Forrester Research. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. august 2017. Vaadatud 25. jaanuaril 2017.
  3. "Similarities And Differences Between Low Code And No Code". synodus.com. Vaadatud 1. novembril 2023.
  4. "The Good, Bad, And Ugly Of Low-Code?". Forbes. Vaadatud 1. novembril 2023.