Kehtna vald (1939)
Kehtna vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.
Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kehtna valla maa-alast, välja arvatud Haakla küla, osa Lelle aleviku, Otimatsi nr. 7, Sinikse nr. 5, Lassi nr. 6, Pelgulinna nr. 7-a ja Valdeki nr. 5-a talude ning valla lahusosa – Terasoo nr. A-27 talu maa-alad; senise Ingliste valla Palu küla ja Mäetaguse asunduse maa-aladest.[1]
1939. aastal oli vallas 2068 elanikku, territooriumi suurus oli 14 831,78 ha.
Esimene vallavanem oli Eduard Saar.
1939. aastal kuulusid Kehtna valla koosseisu: Kehtna mõis, Nadalama, Käbi, Kalbu, Nurme ja Vastja Vene, Koogimäe, Linnaaluste külad, Keava alevik ja Keava asundus, Rõue, Hiie, Ööre, Selja, Palasi, Lalli, Ohekatku külad ja Ohekatku asundus, Palu küla ja Mäetaguse asundus[2].
21. augustil 1941 nimetas Kehtna Omakaitse ülem vallavanemaks Mats Tambergi.
Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]
8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[3] vallas Kehtna külanõukogu ja Paluküla külanõukogu.
26. septembril 1950 arvati vald Rapla rajooni koosseisu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
- ↑ 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.