Kehtna mõis

Kehtna mõis (saksa k. Kechtel) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Raplamaal.

Ajalugu

Kehtna mõisa on esmakordselt mainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke, kuni 1777. aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kelle ajal rajati ka uhke mõisahoone.

1824. omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone neorenesanss-stiilis ümber ehitada.

1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati.

Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld.

Peale võõrandamist asus mõisas kodumajanduskool ning peale seda sovhoostehnikum.

1997. aastast on mõisa peahoone eravalduses, ning seda on tugevasti restaureeritud.

Mõisahoone

Varaklassitsistlikus stiilis peahoone ehitati 1790. aastatel.

19. sajandi lõpul ehitati mõisahoone ümber neorenessanss-stiilis.

1905. aasta mahapõletamisele järgnenud taastamise käigus sai hoone praeguse neobarokse ilme. Honele lisati mansardkorrus ja kõrge murdkelpkatus, peasissekäik viidi lääneküljele jne. Neoklassitsistlik ja neorokkokoolik sisekujundus on säilinud tänaseni. Uksed on kaunistatud karniisidega, tammepuust paraadtrepp viib teisele korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal ning jahisaal.

Tähelepanuväärne on mõisat ümbritsev ligi 5 ha suurune park.

Välislingid