Keeleliit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

[1]Keeleliit ehk sprachbund on omavahel tihedas kontaktis olevad keeled, mis muutuvad sarnaseks.

Keeleliidu tekkimine eeldab tihedat suhtlust, mille käigus ükski keeltest ei toimi lingua franca '​na, vaid muututakse mitmekeelseks. Keeleliidul on keskus ja perifeeria ehk piiriala. Keskusesse kuuluvad keeled mõjutavad üksteist kõige rohkem. Keelemõjutuste tõttu muutuvad häälikusüsteem, sõnavara, lauseehitus kergesti, morfoloogia pole muutumisaldis. Perifeeria keeled ei ole üksteist nii palju mõjutanud.

19.sajandil avastati esimene keeleliit, milleks oli Balkani keelelliit ning kuhu kuuluvad albaania, bulgaaria, makedoonia, kreeka, rumeenia, serbia-horvaadid ja mõni väiksem keel. Eesti keelt on mõjutanud kaks keeleliitu - Läänemere ja Euroopa keeleliit.

Muutus eesti keeles: f-i tulek võõrsõnadega (föön) ja samuti omadus- ja nimisõnade häälduses (vaffa, raffas). Vastupidise tulemuseni viis läti ja vene keele tihe kontakt nõukogude ajal, mille tõttu läti pehme r kadus keelest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja. "Keel ja ühiskond".