Keelatud linn

Keelatud linn (紫禁城; Zǐjinchéng või 故宫 Gùgōng) on hoonetekompleks Hiinas Pekingis, kus oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal Hiina keisririigi keskus (keisri perekonna eluruumid ja osa valitsuse ametiruume). Praegu asub kompleksis Paleemuuseum.

Ehitatud aastatel 1406–1420, koosneb see 980 hoonest umbes 10 000 ruumiga, siseõuedest ja aedadest ning hõlmab 720 000 ruutmeetrit. Kompleks esindab traditsioonilist Hiina arhitektuuri ning on mõjutanud arhitektuurilist arengut Ida-Aasias ja mujal. Keelatud linn arvati 1987. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning see on maailma suurim vanade puitehitiste kompleks. Keelatud linn on põhja-lõunasuunaline, ristkülikukujulise põhiplaaniga ning ümbritsetud 9 m kõrguse müüri ja laia vallikraaviga. Müüri taga asuvad sümmeetriliselt paleed, väravad, õued, kanalid ja aiad.

Keisririigi lagunemisel 1912. aastal jäeti keelatud linn kukutatud keisri ja ta pere elukohaks ning Hiina vabariigi valitsus alustas tööd naabruses asunud Dongnanhai piirkonnas. 1924. aastal visati keiser ja ta pere keelatud linnast välja, ala muudeti muuseumiks ja avati külastajatele. Valitsus jäi Dongnanhaisse ja on seal tänini.

Paleemuuseum on üks maailma kõige rohkem külastatud muuseume. Selle kogudesse kuulub ligi kaks miljonit eset, raamatut ja dokumenti. Paljud Paleemuuseumi esemed evakueeriti II maailmasõja ja Hiina kodusõja aegu Pekingist ning osa neist on praegu eksponeeritud Taipei Paleemuuseumis Taiwanis.

Välislingid

• Paleemuuseumi koduleht
• Paleemuuseumi interaktiivne virtuaaltuur
• Keelatud linna ja Paleemuuseumi teave Hiina riigi veebisaidil