Kaupre vasallilinnus
Kaupre vasallilinnus (läti keeles Kaupres pilskalns) on linnusease Lätis Jēkabpilsi piirkonnas (Jēkabpils novads)[1] Ābeļi vallas (Ābeļu pagasts), Väina (Daugava) jõel Ābeļi saare põhjatipus Kauprenieki talu lähedal.[2]
Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]
Linnuse nimi on tinglik ja pärineb ilmselt XX sajandi alguse baltisaksa ajaloolastelt, sest linnuse vanem ja algne nimi ei ole teada. Aabeli enda nimi pärineb XVII sajandist.
- Kaupre bei Abelhof
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Linnus paiknes Aabeli saare põhjatipus, mis jääb 2 km Jēkabpilsist ülesvoolu ja valvas ilmselt sealset koolmekohta. Madalama veetasemega on seal praegugi veidi kärestikuline. 1,5 km Kauprest põhja pool Väina (Daugava) jõe paremal kaldal seisis muinasajast pärinev Asote linnus (Asuten), 5 km allavoolu jäi Krustpilsi piiskopilinnus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Seal on olnud ka muinasajal asulakoht. Arheoloog Ernest Brastinš on sellest paigast leidnud savinõude kilde, mille dateeris hilisesse rauaaega. Jõgi on oma voolusängi muutnud, asulakoht jäi kunagi jõe paremale kaldale.
Linnus kuulus XIII-XIV sajandil Riia peapiiskopkonda, hiljem ilmselt kui jõelooge muutus, siis Liivi ordu Selpilsi foogtkonda. XIII sajandi I veerandil võtsid sakslased enda valdusse sealkandis kohalikele hõimudele kuulunud puitlinnuseid ja hakkasid neid vajadusel ja jõudumööda ümber ehitama. Osa langesid hiljem, kui asukoha või mõne muu põhjuse tõttu polnud ümberehitus enam mõttekas, ka kasutusest välja ja jäid lihtsalt mõisateks või üldse hüljati. Oletatakse, et kuni XIV sajandini võis Kaupre olla vasallielamuna kasutuses. Hiljem oli saarel Oglienieki talu, jõe vasakul kaldal aga Aabeli mõis. Kohalike elanike jutu järgi kolis ka talu XX sajandi alguses saarelt jõe paremale kaldale. Mõisa ajal kasutati saart karjamaana.[3]
1812. aastal, Napoleon Bonaparte sõjakäigu ajal Venemaale, rajasid Prantsuse-Preisi väed sinna kindlustatud fordi – Schantzi.
1924 mõõdistas ja uuris linnuseala arheoloog Ernest Brastinš, kes esimesena märkis, et nähtav müüriladu ei ole vanade lätlaste muinaslinnustele iseloomulik ja et arvatavasti on seal asunud mingi sakslaste kindlustatud ehitis.
1998. aasta 29. oktoobril võeti Kaupre linnamägi Läti Kultuuriministeeriumi määrusega nr 128 riiklike kultuurimälestiste Seelija linnamägede nimekirja numbriga 875.
Ļaudona piiskopilinnuse alla kuulus üks endine Abeli mõis, mille Poola kuningas Zygmunt August kinkis 1567 aastal koos 15 taluga Brauschen'i vakusest oma sekretärile Mathias Straubiczile.[4] Kas on tegemist sama mõisaga, ei saa öelda, kuid keskajal oli Laudona linnusepiirkond ja kihelkond üsna suured, ulatudes Lubāni linnuse juurest pikalt kagu poole ja edelasse kuni Väinani välja.
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Seda linnust peetakse Riia peapiiskopkonna vasalli kindlustatud elamuks. Saar ise on 2 km pikk, selle põhjatipus asuva linnuse kuju on kergelt kolmnurkne, mõõtudega u 50×60 meetrit. Linnuseküngas on lõunas asuva ida-läänesuunalise ja 20 m laiuse äralõikekraaviga eraldatud ülejäänud saarest. Linnuseõu jääb u 7 m kõrgusele jõe suvisest veetasemest. Kraavi mõlemal kaldal on vall, kõrgem vallikoht on ka linnuse põhjatipus. Linnusepoolne vall kraavi ääres on u 3 meetrit õuetasapinnast kõrgemal, saarepoolne vall on veidi madalam ja sisaldab kohapealt murtud paekivist lubimördiga seotud vundamendimüüri, milles on märgata ka tellisetükke. See omakorda peaks viitama hilisemale ehitusajale.[5] Linnuseala põhjatipus on vall u 1 m kõrgune.[6] Huvitav on asjaolu, et müür asetseb mitte linnuse pool, vaid väljaspool kraavi asuval vallil. Müür on rajatud kaitseks saare avatud poole suunas ja sarnaneb sellega samuti XIII sajandi keskpaigas ehitatud Valkenberga ordulinnusega (Mākonkalns) ja samuti nõrgalt välja ehitatud Baltava piiskopilinnusega. Selline paks pealinnuse kaitsemüür vastu avatud platood oli ka XIII sajandil püstitatud Augstroze vasallilinnusel.
Müür pidi otstarbelt olema kaitsev mantelmüür, mille taga asusid puidust või vahvärgist elu- ja majandushooned, samuti pidi ülejäänud külgi kaitsma puitpalissaad. Kraav on olnud rohkem avatud Väina jõe idapoolse haru suunas.
Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]
Aabeli on metsane saar. Jõgi on osa vana kallast minema uhtunud ja osa pinnasest liivaga katnud. Jõgi on aja jooksul ka oma lookeid muutnud – peaharu läks varasematel sajanditel lääne poolt saart, nüüd voolab suurem veemass ida poolt. Linnuse asupaigas on märgatavad kolm madalat valli ja üks poolik kraav. Varem oli linnuseala ja sellega seotu unustuse hõlma vajunud, alles viimasel ajal paika taas avastama ja uurima hakatud.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=617696.9093781112¢ery=6265780.314777334&zoom=7&layer=map&ls=c Läti kaart
- ↑ http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=618475.4380379724¢ery=6260885.243741766&zoom=1&layer=map&ls=c Kaupre-Ābeļi kaart
- ↑ http://www.castle.lv/latvija/kaupre.html Rimša castle
- ↑ https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA312&dq=Kirchspiel+Laudon&hl=en&sa=X&ei=PYjtUpm5N6XH7AaBo4GYDQ&ved=0CFcQ6AEwBzgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Laudon&f=true Hagemeisters Geschichte, lk. 221.
- ↑ "Läti keskaegsed linnused IV", A. Caune, I. Ose XII sajandi lõpu - XVII sajandi saksa linnuste leksikon, Riia, 2004 a., Läti Ajaloo Instituudi väljaanne, lk. 66-70, 145, 245-246, 457-462.
- ↑ http://www.castle.lv/latvija/kaupre.html Rimša castle