Kaugtõestamine
Kaugtõestamine (ingl remote verification) on videosilla vahendusel notari ametitoimingu tegemine. Kaugtõestamine võimaldab Eesti kodanikul või e-residendil tõestada tehinguid notariaalselt talle sobivas kohas nii Eestis kui ka välismaal.[1]
Kaugtõestamine on võrdväärne notaribüroos toimuva notariaalse tõestamisega. Erinevalt notaribüroos tõestamisest viibivad notar ja tehingus osaleja erinevas asukohas, nende suhtlus toimub videosilla vahendusel ning tõestamise tulemusel valmiv notariaalakt allkirjastatakse digitaalselt.[2]
Notariaalseid tõestamistoiminguid on võimalik teha videosilla vahendusel viies Eesti välisesinduses – Helsingis, Riias, Stockholmis, Brüsselis ning Londonis. Notariaalse tõestamistoimingu tegemise eest tuleb tasuda 24 euro suurune notari tasu.[1]
Kaugtõestamise nõuded[muuda | muuda lähteteksti]
Isikul, kes soovib teha tehinguid videosilla vahendusel, peab olema Eesti Vabariigi või e-residendi isikutunnistus. Kui isik viibib tehingu tegemise ajal mujal kui Eesti välisesinduses, võib ta kasutada ka teistsugust isikut tõendavat dokumenti, millega on võimalik digitaalselt allkirjastada.[3]
Kaugtõestamise ajal peab isik üldjuhul viibima Eesti Vabariigi välisesinduses. Kui ta soovib notariaaltoimingu tegemise ajal viibida mujal, peab ta selles notariga eelnevalt kokku leppima. Notar lubab isikul viibida mujal kui välisesinduses, kui ta on veendunud, et isiku tehingu tegemise võimet ja isikusamasust on võimalik usaldusväärselt tuvastada.[3]
Mitme tehinguosalisega tehingut ei ole võimalik teha viisil, mil üks tehinguosaline viibib notaribüroos ning teine välisesinduses või muus talle sobivas kohas. Kui tehingus osalevad mitu inimest, peavad nad kõik tegema tehingu distantsilt või minema notaribüroosse kohale.[4]
Kaugtõestamise teel tehtavad ametitoimingud[muuda | muuda lähteteksti]
Väljaspool välisesindust või notaribürood[muuda | muuda lähteteksti]
Väljaspool välisesindust või notaribürood on võimalik teha kõiki notariaadiseaduses loetletud ametitoiminguid.[5] Tehingute tegemise piirangud väljaspool välisesindusi kaotati 2020. aasta aprillis, et inimesed saaksid ka eriolukorras tehinguid teha ja neid notariaalselt tõestada.[2] Näiteks saab väljaspool välisesindust ja notaribürood:
- viia läbi pärimismenetlust;
- kuulutada kehtetuks volikirja;
- kinnitada abielu sõlmimist ja lahutamist;
- teha abielukannet ja abielulahutuse kannet;
- võtta hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente;
- kanda andmeid ettevõtja taotlusel registrisse.[5]
Välisesinduses[muuda | muuda lähteteksti]
Välisesinduses on võimalik teha vähem ametitoiminguid kui väljaspool välisesindust või notaribürood.[4] Ametitoimingud, mida saab teha välisesinduses, on loetletud notariaadimäärustikus. Näiteks saab välisesinduses:
- teha võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingud;
- tõestada ja tunnistada kehtetuks volikirju;
- esitada abiellumis- ja lahutamisavaldust;
- algatada pärimismenetlust;
- tõestada pärandi vastuvõtmist ja pärandist loobumise avaldust;
- esitada pärandvara inventuuri nõuet.[3]
Kaugtõestamise teel ei ole võimalik välisesindudses kinnitada abielu sõlmimist ja lahutamist ning teha abielu- ja abielulahutuse kannet.[3]
Kaugtõestamise kord[muuda | muuda lähteteksti]
Toimingu kaugtõestamiseks tuleb:
- notariga eelnevalt kokku leppida aeg tehingu tegemiseks, võttes ühendust sobiva notaribürooga või kasutades selleks iseteenindusportaali e-Notar;
- vahetult enne tehingu algust logida sisse e-Notari iseteenindusportaali ning kinnitada, et olete kaugtõestamiseks valmis;
- tuvastada enda isik näotuvastusteenuse Veriffi abil.[1]
Iseteenindusportaalist e-Notar suunatakse isik automaatselt näotuvastamisteenuse Veriff internetileheküljele. Näotuvastuseks tuleb esitada isikut tõendav dokument, valida esitatava dokumendi liik ning teha endast veebikaameraga fotod. Näotuvastusprotsessi käigus ei tohi iseteenindusportaalist lahkuda, kuna vastasel juhul tuvastamine katkeb.[1]
Kaugtõestamisel tuleb silmas pidada, et:
- notari videopildi asemel kuvatakse ekraanile dokument toimingu andmetega;
- dokumendis sisalduvate andmetega on võimalik tutvuda ja need üle vaadata;
- tehinguosalised peavad dokumendi pärast ülevaatust allkirjastama;
- dokumenti saab allkirjastada vaid e-Notari keskkonnas;[1]
- notaril on õigus videokõnet osaliselt või täielikult salvestada.[3]
Kaugtõestamise riskid[muuda | muuda lähteteksti]
Notar peab tuvastama tehingut kaugtõestada sooviva inimese isikusamasuse. Juhul kui isikusamasuse tuvastamine ei ole võimalik katkendliku videoühenduse või kehva internetilevi tõttu, võib notar tehingu tegemise katkestada. Nii välditakse riski, et tehingu teeb õigustatud isiku asemel pahatahtlik isik.[4]
Kaugtõestamisel on notaril keerulisem tuvastada ka tehinguosalise tegelikku tahet, kuna ta ei viibi tehinguosalisega samas asukohas. Seetõttu ei ole välistatud võimalus, et tehinguosalist sunnitakse tehingut tegema. Kui notaril ei ole võimalik tuvastada inimese tegelikku tahet, on tal tehingu katkestamise õigus.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Notarite Koda. Kaugtõestamine. (Vaadatud 22.10.2020)
- ↑ 2,0 2,1 M.-E. Tuulik. Notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt. 03.04.2020. (Vaadatud 09.11.2020)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Notariaadimäärustik. - RT I, 03.04.2020, 20.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 B. Jõgi. Kaugtõestamine – võimalus teha notariaalne tehing ka kodus. 14.05.2020. (Vaadatud 21.10.2020)
- ↑ 5,0 5,1 Notariaadiseadus. - RT I, 10.07.2020, 24.