Kaugtöö

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Näide kodukontorist

Kaugtöö on töövorm, mille puhul töötaja teeb tööd kohas, mis asub väljaspool selleks tavapäraselt ette nähtud tööandja ettevõtet.[1] Kaugtöö oluliseks tunnuseks on töö tegemine väljaspool tavapärast töö tegemise kohta, kuigi tööd oleks võimalik teha ka tööandja ruumides.

Kaugtööga ei ole tegemist, kui töö iseloomust tulenevalt ei olegi võimalik tööd tööandja ruumides teha, vaid töö eeldab liikumist klientide või koostööpartnerite vahel, näiteks kliendi juures asuvate masinate hooldus, milleks tuleb minna kliendi ettevõttesse.[2]

Kaugtöö muutumine[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks kaugtööle on hakatud kasutama mõistet IKT-põhine mobiilne töö (inglise keeles ICT-based mobile work).[3] IKT-põhise mobiilse töö puhul töötab töötaja regulaarselt väljaspool tööandja ruume, kasutades selleks info- ja telekommunikatsioonivahendite võimalusi.[4]

IKT-põhise mobiilse töö mõiste kasutamise vajadust on põhjendatud tehnoloogia arenguga, millest tulenevalt saab eristada kaugtöö kolme põlvkonda.[5]

Kodukontor[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugtööst räägiti laiemalt juba 1970-ndatel, kuna eelkõige USA-s hakati otsima viise, kuidas kallinenud naftahinna valguses tööd inimese juurde viia ning sellega autokasutust vähendada. Ingliskeelsed mõisted teleworking ja telecommuting võttis oma publikatsioonides kasutusele Jack Nilles 1970ndatel.[6] Personaalarvutid ja telefonid asendasid aeganõudva ja kalli töökoha ning kodu vahel sõitmise.[7]

Mobiilne kontor[muuda | muuda lähteteksti]

Mobiilsete seadmete, nt sülearvutite ja mobiiltelefonide levik võimaldas tööd teha nii kodus, tööandja juures kui ka liikvel olles, näiteks lennukis, rongis, kohvikus. Töö muutus kohast sõltumatuks.[8]

Virtuaalne kontor[muuda | muuda lähteteksti]

Informatsiooni hoitakse pilveteenustes ning sellele juurdepääsuks on vaja ainult väikest kaasaskantavat internetiühendusega seadet. Töö tegemine muutus võimalikuks igal ajal ja igas kohas, mis sobib kokku töö korralduse, töögraafiku ja -ülesannetega ning töötaja elustiiliga. Väga paindlik pilvepõhine töö nutitelefonide ja tahvelarvutitega põhimõtteliselt kõikjal on toonud kaugtöö mõiste kõrvale täpsema IKT-põhise mobiilse töö mõiste.[9] Traditsioonilise kaugtööga võrreldes on IKT-põhine mobiilne töö veel vähem kindla töötegemise kohaga seotud ning seda võib pidada kaugtöö edasiarenduseks, millele on hoogu andnud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.[10]

Kaugtöökontorid, ühiskontorid[muuda | muuda lähteteksti]

Levima on hakanud ka tööruumide lühirenti pakkuvad kohad nn ühiskontorid (ingl. k. coworking space). Tuntumad sellised kontorid on Eestis näiteks Lift99, Workland jmt. Väiksemad sellised kohad on tekkinud ka väikelinnadesse (näiteks Kuressaare Edukontor, Haapsalu Vabakontor) või maale (näiteks Kupland).

Kaugtöö regulatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

16. juulil 2002 sõlmisid Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), Euroopa Ettevõtjate Keskliit (UNICE), Euroopa Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Keskliit (UEAPME) ja Avaliku Sektori Osalusega Ettevõtete Euroopa Liit (CEEP) vabatahtliku raamlepingu kaugtöö kohta, mille eesmärk oli üldise raamistiku loomine ning mida hakati riikides rakendama kooskõlas tööjõuettekirjutuste ja praktikatega.[11] Raamleping defineerib kaugtööd kui töö korraldamise ja/või -teostamise vormi, kus infotehnoloogia abil ja töölepingu või töösuhte kontekstis tehakse tööd, mida on võimalik teha ka tööandja ruumides, regulaarselt väljaspool tööandja ruume.[12]

Lähtudes Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite raamlepingust kaugtöö kohta, allkirjastasid 25. mail 2017 Eesti Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit kaugtöö kokkuleppe, millega lepiti kokku kaugtöö tegemise soovituslikud põhimõtted. Kaugtöö kokkuleppes käsitletud põhimõtted puudutavad kaugtöö vabatahtlikkust, võrdset kohtlemist, andmekaitset, privaatsust, töövahendeid, töötervishoidu ja tööohutust, töökorraldust, koolitust ja kollektiivseid õigusi.[13]

1. juulil 2009 jõustunud töölepingu seaduse koostamise aluseks võeti turvalise paindlikkuse kontseptsioon [14] ning töösuhte paindlikkuse suurendamiseks seati seaduse eesmärgiks muu hulgas ka ebatraditsiooniliste töösuhete sh kaugtöö ühtse regulatsiooni loomine.[15] Eesti töölepingu seaduses toodi esmakordselt ära kaugtöö mõiste ning tööandja kohustus kirjalikult teavitada töötajat, et kohustusi täidetakse kaugtööna.[1]

2009. aasta Eesti tööelu-uuringu kohaselt oli kaugtööd tegevaid töötajaid Eesti ettevõtetes 20,7% ja 2015. aastal 17,8%.[16][17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Töölepingu seadus § 6 lg 4. – RT I, 10.01.2019, 20.
  2. ↑ "Voluntary agreement on telework". Interpretation. European Trade Union Confederation, lk 11.
  3. ↑ Eurofound (2015), "New forms of employment", Publications Office of the European Union, Luxembourg. lk 72.
  4. ↑ J. Vallistu jt (2017)
  5. ↑ Messenger, J. and Lutz, G. (2015)
  6. ↑ B. Schierbaum. Job aktuell. Telearbeit. Frankfurt am Main:Bund-Verlag 2003, lk 30.
  7. ↑ Messenger, J. and Lutz, G. (2015), lk 3
  8. ↑ Messenger, J. and Lutz, G. (2015), lk 9
  9. ↑ Messenger, J. and Lutz, G. (2015), lk 10, 11.
  10. ↑ J. Vallistu jt (2017) lk 8, 26
  11. ↑ Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite raamkokkulepped. Kogumik. Koostajad: E. Käärats, M. Talur. Tallinn:Ilo. Sine anno, lk 47.
  12. ↑ Raamleping kaugtöö kohta, p 2. Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite raamkokkulepped. Kogumik. Koostajad: E. Käärats, M. Talur. Tallinn:Ilo. Sine anno, lk 49.
  13. ↑ Kaugtöö kokkulepe. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit. 25.05.2017.
  14. ↑ Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde[alaline kõdulink]. lk 1-2.
  15. ↑ Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde[alaline kõdulink]. lk 4.
  16. ↑ Eesti tööelu-uuring 2009. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 3/2011, lk 12.
  17. ↑ Statistika andmebaas. TKU72: Ettevõtted ettevõtete rühma ja kaugtööd tegevate töötajate olemasolu järgi. Kasutatud: 30.01.2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaugtöö&oldid=6499599"