Evidentsiaalsus

Allikas: Vikipeedia

Evidentsiaalsus on grammatiline kategooria, millega tähistatakse keeleliselt vormistuvat viidet teabe allikale.[1]Eesti keeles väljendab seda kaudne kõneviis.

Ligikaudu veerand maailmakeeltest peab täpsustama väiteallikat[2]. Selleks on mitmeid võimalusi, kasutades kliitikuid, partikleid, afikseid või verbide erivorme[3]. Evidentsiaalsuse määramine ei pruugi keeles olla kohustuslik (nagu eesti keele kaudne kõneviis) või langeb kohustus vaid kindlale lausestruktuurile. Näiteks kalaša keel nõuab evidentsiaalsuse eristust vaid minevikuvormis[4].

Informatsiooniallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Informatsiooniallikaid, mida evidentsiaalsusmarkeritega tähistatakse, võib maailmakeeltes olla mitmesuguseid.

Visuaalne informatsiooniallikas tähendab, et kõneleja nägi tegevust oma silmaga. Näiteks viit erinevat informatsiooniallikat märkivas vintu keeles[5] võib tõlkida lauset „ta lõhub puid“ kui kupa‑be. ainult siis, kui kõneleja näeb teda või oli näinud teda puid lõhkumas.

Sensoorne informatsiooniallikas tähendab meeleelundite (üldjuhul v.a silmade) vahendusel saadud informatsiooni. Näiteks võib sama näitelauset vintu keeles tõlkida kui kupa-nthe., kui kõneleja kuuleb teda puid lõhkumas (kuuldav tegevus) või puude lõhkumisega tekkivad puulaastud lendavad vastu kõnelejat (nahaga tuntav).

Järeldus tähendab mingite asitõendite alusel tehtud arvamust. Kui kõneleja läheb kellegi majakesse, e leia elanikku ega tema kirvest, siis võib kõneleja vintu keeles öelda „ta lõhub puid“ järelduslikku liitega –re. (kupa- re.).

Eeldus ehk kogemus tähendab asitõenditeta arvamist ehk pakkumist. Näiteks tähistab liide ‑ʔel vintukeelses lauses kupa-ʔel. arvamust, et ta lõhub puid, sest ta on töökas, teda pole oma majakeses ning iga päev sel kellaajal on ta metsas puid lõhkumas.

Järeldusliku ja eeldusliku evidentsiaalsuse vahel on mõnikord keeruline vahet teha. Siiski tuleb põhineda sellel, et järeldus eeldab silmaga nähtavad asitõendit ning eeldus eeldab kellegi harjumuste tundmist.

Kuuldud tähendab kellegi teise jutu kaudu saadud informatsiooni. Näiteks vintu lause kupa‑ke tähendab, et keegi ütles kõnelejale, et ta lõhub puid. Samamoodi on eesti keeles: ta lõhku-vat kodus puid.

Tsiteerimine tähendab otsekõne refereerimist. Näiteks tähistab kora keeles tsiteeringut partikkel yée[6] . Samuti tähistab morfeem –pida põhjaembera keeles kuuldu sõnasõnalist ümberütlemist[7].

Evidentsiaalsuse tüpoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe evidentsiaalsusliigi all võib mitu informatsiooniallikat olla kokku koondatud. See tähendab, et keeltes võib üks evidentsiaalsuspartikkel tähistada näiteks nii tsitaati kui ka refereeringut.

Keeletüpoloogias on evidentsiaalsusega keeli üsna keeruline liigitada. Evidentsiaalsed keeled võivad olla kahe-, kolme-, nelja-, viie- või enamajaolised, mis omakorda jagunevad evidentsiaalsusliikide kaupa. Jaolisus tähistab evidentsiaalusliikide arvu keeles. Näiteks wanka ketšua keel on kolmejaolise evidentsiaalsusega: morfeem -mi märgib otsest tõendust, -chr(a)/-chi märgib järeldamist ning ‑shi refereerimist.[8]

Tabelis 1 on keelte jaotused nende evidentsiaalsuste arvu ja sisu põhjal. See tabel toob väga hästi välja ka keerulise terminoloogia küsimuse. Näiteks kasutavad tabelis keeleliigid A1 ja A2 samu termineid, kuigi on sisult erinevad (jaotusel A2 läheb ’mitte-vahetu’ alla ka sensoorne info saamine erinevalt jaotusest A1).

Tabel 1 Semantilised parameetrid evidentsiaalsussüsteemides[9]
VISUAALNE SENSOORNE JÄRELDUS EELDUS KUULDUD TSITEERITUD
kahe-jaolised A1 vahetu mitte-vahetu
A2 vahetu mitte-vahetu
A3 vahetu mitte-vahetu teine süsteem või puudub
A4 puudub mittevisuaalne puudub refereeritud
kolme-jaolised B1 otsene järeldatud refereeritud
B2 visuaalne mittevisuaalne järeldatud puudub
B3 visuaalne mittevisuaalne järeldatud
B4 visuaalne mittevisuaalne puudub refereeritud
B5 puudub mittevisuaalne järeldatud refereeritud
nelja-jaolised C1 visuaalne mittevisuaalne järeldatud refereeritud
C2 otsene järeldatud eeldatud refereeritud
C3 otsene järeldatud refereeritud tsiteeritud
viie-jaolised D1 visuaalne mittevisuaalne järeldatud eeldatud refereeritud


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Erelt, Mati ja Helle Metslang (toimetajad). 2017. Eesti keele süntaks. Tartu Ülikooli Kirjastus. lk. 155.
  2. Aikhenvald, Alexandra Y (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc. Lk 1.
  3. Aikhenvald, Alexandra Y. (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc.,. Lk 67.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  4. Aikhenvald, Alexandra Y. (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc. Lk 28.
  5. Aikhenvald, Alexandra Y. (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc. Lk 60.
  6. Aikhenvald, Alexandra Y (2004). Evidentiality. New York: . Oxford University Press Inc. Lk 57.
  7. Aikhenvald, Alexandra Y. (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc. Lk 58.
  8. Aikhenvald, Alexandra Y. (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc. Lk 23-63.
  9. Aikhenvald, Alexandra Y. (2004). Evidentiality. New York: Oxford University Press Inc. Lk 65.