Kategooria arutelu:Looduslikud pühapaigad

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vastav artikkel puudub. Millisel objektiivsel alusel siia artikleid tuleks lisada? Kas tõesti terve Võhandu jõgi on pühapaik? Terve Maarjamaa pole? Vahest võiks kategooriseerida muinsuskaitse all olevaid kohti? Või mõned olulised teada-tuntud ohvirallikad, hiiekohad pole muinsuskaitse all? 88.196.241.249 1. jaanuar 2012, kell 11:03 (EET)

kriteeriumid tuleb selgeks teha. Tundub, et kõik kategooria artiklid on Eestiga seotud. Kas tuleks kategooria ja selle alamkategooriad (nt "Hiiekohad", "Hiiemäed") ümber nimetada kujule "Eesti looduslikud pühapaigad" jne? Või mujal riikides pole analoogseid pühapaiku?--Bioneer1 (arutelu) 16. september 2013, kell 12:38 (EEST)
"Eesti looduslikud pühapaigad" on vajalik kategooria, olen mõelnud, et see peaks olema kihelkondlike kategooriate ylemkategooria. muus osas pole mul selget sihti silma ees ja olen avatud põhjendatud ettepanekutele. hiiekohti võib käsitada nii Eesti-spetsiifilise kui ka laiema mõistena, siin tuleb välja mõelda, kumba teed minna. mul ei ole siin selget seisukohta.
kyll see kategooriapuu vastavalt vajadusele aegamööda paika settib. mul on veel kavas ca 200 artiklihakatust Hiite Maja andmebaasi pealt, mida edaspidi täiendada saaks. kategooriapuud olen ehitanud olemasolevate ja nonde Hiite Maja andmebaasi põhjal kirjutatavate kategoriseerimiseks.
objektiivne lisamise alus on see, et autoriteetne allikas tunnistab paiga looduslikuks pyhapaigaks (näiteks sacred natural site UNESCO/IUCN-i juhendi mõttes, aga neid määratlusi võib teisigi olla). olen autoriteetseks allikaks pidanud Hiite Maja andmebaasi, mida Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskusega koostöös tehakse. käsitan seda yhtlasi UNESCO/IUCN-i määratluse lokaliseeringuna, kuna nad sellest tunduvad lähtuvat. on muidugi ka Eesti riikliku looduslike pyhapaikade arengukava määratlus, mis vist praktiliselt ei tohiks erineda, kuid loeb yles ka konkreetsed kategooriad. ehk peaks alamkategooriaid selle paberi järgi ymber korraldama, aga pole jõudnud. nende objektiivsete alustega on minu meelest siin nii, nagu Vikipeedias ikka on — kasutame avaldatud ja avalikke allikaid ja oma peaga liialt ei mõtle (nn original research on ingliskeelse Vikipeedia juhendite järgi keelatud).
looduslike pyhapaikade yldartikkel tuleks kirjutada, aga pole jõudnud. seesama UNESCO/IUCN-i juhend, Eesti riiklik arengukava või siis en:Sacred natural site võiksid olla allikad. Ohpuu (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 12:09 (EET)
ja päris kõik kategooria artiklid ei ole Eestiga seotud. Uluru on ka siin. Inari järve Ukonsaari võiks ka artikliga eestikeelses Vikipeedias esindatud olla ja ilmselt on nii olulisi kohti maailmas kyll ja veel, kuigi mul neist veel nimekirja ei ole. Ohpuu (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 12:12 (EET)
Saan aru, et Hiite Maja andmebaasi eestvedaja on Maavalla Koda, see äratab kahtlust autoriteetsuses. Ma ei tea, kas ma õiged materjalid leidsin, aga UNESCO/IUCN-i materjalides paistab olevat loodusliku pühapaiga määratlus üsna ebamäärane. Vähemasti järvede, jõgede ja muude asjade juures, mis on tuntud ka muu kui pühaduse poolest, on loodusliku pühapaigana määratlemine üsna marginaalne. Sellepärast pigem ei tundu kategooria (artiklite koondamiseks oluliste tunnuste alusel) vajalik. 90.190.114.172 26. jaanuar 2014, kell 12:42 (EET)
minu meelest ei ole autoriteetsuses kahtlust (sinu argument on põhimõtteliselt argumentum ad hominem, mistõttu oleks vaja ka mõni sisulisem argument — miks mõni või ykski neist 50 paigast, mis siia liigitatud on, ei ole looduslik pyhapaik, kus on Hiite Maja koondatud andmetes viga). minu argumentum ad hominem on, et andmebaasi koostajad on Delose initsiatiivi ja UNESCO vastavate võrgustike koostööpartnerid ja akadeemiliseltki tegevad pyhapaikade uurijad, mistõttu ei ole mul nende töö sisus põhjust kahelda. kõik ei ole ka maausulised ega Maavalla Kojaga ise seotud, kuigi teevad koostööd Maavalla Koja asutatud sihtasutusega. looduslik pyhapaik on põhimõtteliselt katusmõiste kohalikele mõistetele. oluline kriteerium on see, et paika on ajalooliselt pyhaks peetud, millest annavad tunnistust rahvaluulekogude või koduloouurijate usaldusväärsed andmed või siis arheoloogilised andmed. nende põhjal on paiku ka muinsuskaitse või looduskaitse alla võetud.
võib toetuda ka teistele allikatele. Marju Kõivupuu raamatu "101 Eesti pühapaika" kõik paigad ei ole ka veel oma artiklit saanud. see raamat tuleks tervikuna siin ära refereerida.
praegu teen artikleid just sellistest kaitsealustest kohtadest, mida ka Eesti ametivõimud on tunnistanud looduskaitse või muinsuskaitse kaudu yhte või teise loodusliku pyhapaiga liiki kuuluvana, mistõttu on ta Hiite Maja andmebaasi koondatud. EELIS-e ja muinsuskaitseameti vastavatele lehekylgedele tuleks ka artiklitesse lingid lisada, samuti põhjused, miks peetakse looduslikuks pyhapaigaks. aga kyllap sinnamaale ka jõuame kunagi.
kui tahad appi tulla, pane oma nimi kirja siin Vikipeedia:Vikiprojekt Looduslikud pühapaigad ja leia endale sobiv töö jupp. Ohpuu (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 13:53 (EET)
ahjaa, suurem osa looduslikke pyhapaiku Eestis ei ole muinsuskaitse ega looduskaitse all. Kindlasti on kaitse alt välja jäänute hulgas tähelepanuväärseid. Ja ma arvan, et kõik kaitsealused on tähelepanuväärsed juba kaitstuse tõttu.
Mulle on seda kategooriat siin igatahes tarvis, sest kavatsen selle teema kallal edasi toimetada. Siia kategooriasse võiks alamkategooriate kaudu kuuluda kõik UNESCO/IUCN-i määratluse alla sobivatest paikadest kõnelevad artiklid.
Kui keegi tahab aidata, võiks ta tõesti teha algust artikliga looduslik pühapaik. --Ohpuu (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 15:21 (EET)