Kate keel
| kate keel | |
|---|---|
| Hääldus | [kɔtɛ] |
| Kõneldakse | Paapua Uus-Guinea |
| Piirkonnad | Morobe provints, Finschhafeni linn |
| Kokku kõnelejaid | 20 000[1] |
| Keelesugulus |
Paapua keeled Üld-Uus-Guinea keeled Finisterre-Huoni keeled Huoni keeled idahuoni keeled kate keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | kmg |
Kate keel (Kai, Kate Dong, Kâte, kate) kuulub Paapua keelte Üld-Uus-Guinea hõimkonna Finisterre-Huoni keelte hulka. Paapua Uus-Guinea piirkond on keelelise varieeruvuse tiheduse poolest maailmas esikohal.[2] Kate keele dialektid on Magobineng (Bamota), Parec, Wamora (Wamola), Wana, Wemo. Need dialektid võivad olla ka iseseisvad keeled. Emakeelena kõnelejaid on kokku 20 000. Paapua Uus-Guinea Evangeelne Luterlik Kirik kasutab kate keelt kirikukeelena, mistõttu on selle keele teise keelena kõnelejaid 80 000. Keele emakeelena kõnelejate kirjaoskuse protsent on 25–50%, teise keelena kõnelejate hulgas on kirjaoskuse protsent 50–75%. Kirjasüsteemiks on ladina kiri. Keelt kõneldakse Paapua Uus-Guinea riigis, täpsemalt Morobe provintsis Finschhafeni linnas.[1]
Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]
Vokaali â foneetiline transkriptsioon on [ɔː].
| eesvokaalid | tagavokaalid | |
|---|---|---|
| kõrged vokaalid | i | u |
| keskkõrged vokaalid | e | o |
| madalad vokaalid | a | â |
Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]
Kõrisulghäälik c esineb ainult pärast vokaali ja saksa keeleteadlane Pilhofer kirjeldab seda kui vokaali omadust, mis aitab eristada näiteks sõna bo (suhkruroog) sõnast boc (väga) ja si (istutus) sõnast sic (puljong).[3] Konsonant z esineb ainult vokaalide vahel ja ʒ ainult morfeemi alguses. Tähed q ja q (q tegelik kirjapilt arvutikirjas puudub) häälduvad vastavalt [kp] ja [gb].
| labiaalid | labiovelaarid | dentaalid | alveopalataalid | velaarid | glotaalid | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| helitud konsonandid | p | q | t | z | k | c |
| helilised konsonandid | b | q | d | ʒ | g | |
| prenasaalid | mb | ŋq | nd | nʒ | ŋq | |
| nasaalid | m | n | ŋ | |||
| helitud frikatiivid | f | s | h | |||
| helilised frikatiivid | w | |||||
| verberandid | l | |||||
| aproksimandid | j |
Vabad asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Kate keeles esineb nii eksklusiivne kui ka inklusiivne I isiku asesõna, arvatavasti austroneesia keelte mõjutuste tõttu. Paapua keelte hulgas on kate keelele iseloomulik eristus inklusiivse ja eksklusiivse esimese isiku vahel vähelevinud.
| Isik | Ainsus | Mitmus | Kaksus |
|---|---|---|---|
| I isik (eksklusiivne) | no | nâŋe | nâhe |
| I isik (inklusiivne) | - | nâŋac | nâhâc |
| II isik | go | ŋoŋe | ŋohe |
| III isik | e | jaŋe | jahe |
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
| Mu Ʒeri dâŋ | üldine tervitus |
| Furi biaŋ | hommikune tervitus |
| Ʒâaŋ biaŋ | lõunane tervitus |
| Owâ biaŋ | pärastlõunane tervitus |
| Gum biaŋ | öine tervitus |
| No sone? | Kuidas sul läheb? |
| Wofuŋ Jesu Mesia ele miti qâlicne ʒi | uus testament kate keeles[5] |
Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
| 1 | mocjahoŋ | üks |
| 2 | jojohac | kaks |
| 3 | johacâmoc | kolm |
| 4 | johacâjohac | neli |
| 5 | memoc | viis |
| 6 | memoc â memocko mocjahoŋ | kuus |
| 7 | memoc â memocko jojohac | seitse |
| 8 | memoc â memocko johacâmoc | kaheksa |
| 9 | memoc â memocko johacâjohac | üheksa |
| 10 | mejohac | kümme |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Ethnologue". Vaadatud 17.11.2013.
- ↑ Austin, P. (2008). One Thousand Languages: Living, Endangered, and Lost. University of California Press.
- ↑ Pilhofer, G. (1933). Grammatik der Kâte-Sprache in Neuguinea. Vierzehntes Beihelf zur Zeitschrift für Eingeborenen-Sprachen. Berlin: Dietrich Reimer.
- ↑ "Jennifer's Language Page". Vaadatud 17.11.2013.
- ↑ "Christusrex". Vaadatud 17.11.2013.
- ↑ "Zompist". Vaadatud 17.11.2013.
Kirjandis[muuda | muuda lähteteksti]
- Flierl, Wilhelm, and Hermann Strauss, eds. (1977). Kâte dictionary. Series C-41. Canberra: Pacific Linguistics.
- Ross, Malcolm (2005). "Pronouns as a preliminary diagnostic for grouping Papuan languages". In Andrew Pawley, Robert Attenborough, Robin Hide, Jack Golson, eds. Papuan pasts: cultural, linguistic and biological histories of Papuan-speaking peoples. Canberra: Pacific Linguistics. pp. 15–66. ISBN 0858835622. OCLC 67292782.