Kasutajakogemuse disain
Kasutajakogemuse disain (ingl user experience design, UX, UXD, UED või XD) on protsess, mille käigus täiustatakse toodet või teenust nii, et see vastaks kasutaja vajadustele. Üldiselt parandatakse toote kasutusmugavust ja mõistetavust, samuti ka kasutamise efektiivsust ja kogemuse meeldivust.[1] Disainimisel püütakse vaadelda kõiki toote või teenusega seotud aspekte läbi kasutaja erinevate tajumismeelte.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajaliidese disaini puhul on tegu kontseptsionaalse disaini valdkonnaga, mille juured asuvad ergonoomikas. Ergonoomika on valdkond, milles uuritakse inimese ning tehnoloogia vahelist koostoimimist ning üritatakse teha seda võimalikult kasutajasõbralikuks ja mugavaks.[3] Kasutajaliidese disain muutus oluliseks 1990ndatel, kui arvutid muutusid üha laiemalt levinuks. Donald Norman oli esimene, kes võttis kasutusele termini “kasutajakogemus”.[4]
„Leiutasin selle mõiste, kuna leidsin, et kasutajakogemus tolle ajani hõlmas liiga kitsast ala. Minu soov oli arvestada kõikide aspektidega, mis puudutavad inimese kogemust süsteemiga – liides, füüsiline kokkupuude ja instruktsioonid. Mõiste on aga nüüdseks nii laialdaselt levimas, et see on ka kaotamas oma mõtet.“
– Donald Norman[5]
Kasutajakogemus ühendab elemente ka teistest sarnastest disainivaldkondadest, mis on oma olemuselt kasutajakesksed.[4]
Kasutajakogemuse disaini elemendid[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajakogemuse disain on seotud mitme erineva eraldi seisva elemendiga, nagu näiteks visuaalne disain, informatsiooni arhitektuur, interaktsioonidisain, kasutatavus ja ligipääsetavus.[6]
Visuaalne disain[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kommunikatsioonidisain
Visuaalne disain on tuntud mitme erineva nime all: graafiline disain, kasutajaliideste disain, kommunikatsioonidisain ja visuaalne kommunikatsioon. See on kasutajaliideste esteetika, tunnetus ja välimus. Peamine eesmärk on muuta värvitoone, kasutada pilte ja sümboleid, et anda edasi sõnum oma kasutajatele. Visuaalsele disainile annavad tunnetusliku perspektiivi geštaltpsühholoogia ja visuaalse taju alustalad.[7]
Informatsiooni arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Infoarhitektuur
Informatsiooni arhitektuur on ülesehituse ja organiseerimise kunst ja teadus, mille eesmärgiks on muuta toote informatsiooni ülesleidmine ja teenuste kasutamine võimalikult lihtsaks.[8]
Interaktsioonidisain[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Interaktsioonidisain
Interaktsioonidisain keskendub kasutaja ja toote vahelisele infovahetusele ning on oluline osa kasutajakogemuse disainist.[9] Selle eesmärk on muuta toodete käsitlemine kasutajate jaoks võimalikult tõhusaks ja meeldivaks. Interaktsioonidisain vastutab selle eest, et kasutajaliideste mustrid ja komponendid oleksid kooskõlas tänapäeva standardiga ning iga nupuvajutus vastaks kasutaja ootustele.[10][11]
Kasutatavus[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Kasutatavus
Kasutatavus toote puhul näitab, kui lihtsalt ja efektiivselt on kasutajatel võimalik konkreetset toodet kasutada vastavalt kontekstile ja sihtgrupile.[12] Muidugi on kasutatavus määratletud nii digitaalsete kui ka mittedigitaalsete toodete puhul, mida inimesed kasutavad. Kasutajakogemuse disainiga seotud osa keskendub aga just sellele, mis on seotud inimese võimega mingisugust rakendust või süsteemi kasutada. Hea kasutatavus on väga oluline osa positiivsest kasutajakogemusest, aga ainuüksi see ei taga seda.[13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kujala, Sari; Roto, Virpi; Väänänen-Vainio-Mattila, Kaisa; Karapanos, Evangelos; Sinneläa, Arto (2011). "UX Curve: A method for evaluating long-term user experience". Interacting With Computers. 23 (5): 473–483. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ "Design in motion". IBM Design. Vaadatud 18.06.2015.
- ↑ Karen Holtzblatt, Hugh R. Beyer. "The Encyclopedia of Human-Computer Interaction, 2nd Ed". Interaction Design Foundation. Vaadatud 26.11.2018.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend)CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link) - ↑ 4,0 4,1 "UX Design Defined". uxdesign.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.11.2016. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ Peter Merholz. "Peter in Conversation with Don Norman About UX & Innovation". Adaptive Path. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.11.2018. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ Steve Psomas. "The Five Competencies of User Experience Design". UX Matters. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ Patrick J. Lynch, Sarah Horton. "Visual Design". Web Style Guide. Vaadatud 26.11.2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link) - ↑ "What is IA?" (PDF). Information Architecture Institute. 2013. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2007. Vaadatud 27. novembril 2018.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ Teo Siang. "What is Interaction Design?". Interaction Design Foundation. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ Jenny Gove. "Principles of Mobile App Design". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.11.2018. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ Jacob Gube. "What Is User Experience Design? Overview, Tools And Resources". Smashing Magazine. Vaadatud 26.11.2018.
- ↑ Ergonomic Requirements for Office Work with Visual Display Terminals, ISO 9241-11, ISO, Geneva, 1998.
- ↑ Aaron Marcus (2015). Design, User Experience, and Usability: Design Discourse. Lk 340. Vaadatud 26.11.2018.