Kasutaja arutelu:Viktoriajan/Ökoloogiline jalajälg
Tere tulemast Vikipeediasse, Viktoriajan!
Sinu artikkel tuleb hiljem panna praeguse artikli Ökoloogiline jalajälg asemele. Palun arvesta seda juba praegu ning kirjuta nii, et praegune sisu ja vormistus oleks säilitatud, nii palju kui võimalik. Andres (arutelu) 5. oktoober 2012, kell 08:45 (EEST)
Artikli "Ökoloogiline jalajälg" maht on 3941 B. Kaastöö maht pidi olema vähemalt 8 kB ehk pärast valmimist peab artikli maht olema vähemalt 11 941 B. See maht on praegu täidetud, kuigi varu on väike.
Sisult on artikkel normaalne.
Esimese taseme pealkirju ei ole vikipeedias kombeks kasutada. Palun asenda need teise taseme pealkirjadega.
Alustame sissejuhatusest. "Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja ..." Äkki võib sõna "summaarne" ära jätta? "Ökosüsteemi tooted ja teenused" on veider väljend; ma ei tea, kas ökosüsteemil üldse tooteid ja teenuseid on, need on pigem äriettevõtetel, aga ökosüsteem ei ole äriettevõte. Väljendit "planeet Maa" ei ole vaja kasutada, sest kui Maa on suure M-iga, siis see tähendabki planeeti.
Paljudes artiklites on siselinke liiga vähe, aga siin tundub neid kohati paljuvõitu olevat. Ma mõtlen, et artiklid "elustiil" ja "lagundamine" ei räägiks sõnast päris selles mõttes, nagu neid selles artiklis kasutatakse, artiklit "akumuleerumine" ei pruugi üldse kunagi tulla ja omadussõnu ei lingita, nii et "globaalne", "jätkusuutlik" ja "säästlik" ei ole samuti head lingid. Küll tuleks linkida "jätkusuutlik majandus".
Peatükk "Kasutusalad ja tasandid". Esimene lause ei vasta minu meelest tõele. See on viidatud Global Footprint Networki allikaga, aga see allikas on erapoolik ja minu meelest liialdab. Ma kardan, et erapooletut allikat sellele lausele ei saa, nii et õiglane oleks "väga laialdane kasutus" välja võtta. Sellest, mis on "ökoloogilise jalajälje metoodika", pole artiklis õigupoolest midagi räägitud, seda saab ainult aimata, nii et ma jätaksin ka sõna "metoodika" välja. Sõna "tänane" on paha, sest jätab mulje, et eile oli teistmoodi ja juba homme on ka teistmoodi, tuleb öelda "tänapäeval", mis sellist muljet ei jäta. Lause teine pool on ebaõnnestunud, sest ettevõtted ja valitsusasutused on samuti institutsioonid. Ma ütleksin selle lause nii: "Ökoloogilise jalajälje mõistet kasutatakse tänapäeval mitmesugustes institutsioonides, näiteks teaduses, äris ja valitsusasutustes."
Link "vara" läheks valesse kohta, linkida tuleb "ökoloogiline vara". Link "defitsiit" läheks valesse kohta, jäta linkimata. "Risk" on vale sõna, öelda ruleb "oht". "Reaalne" on omadussõna, seda ei lingita. Link "areng" läheb valesse kohta, täpsustuslehekülgedele ei lingita, jäta linkimata. Ma ei lingiks ka "tulemust", sest artikkel "tulemus" oleks vist väga ebamäärase sisuga või räägiks spordist. Sõnas "linnaosa" on täht puudu. Ma ei lingiks "saadust", sest artikkel "saadus" oleks vist väga ebamäärane või räägiks keemiast. Link "kumm" läheb valesse kohta. Süsihappegaas ja süsinikdioksiid on sama aine, mõlemat pole vaja linkida. Linki "tekstiiltooraine" ma ei teeks, kirjutaksin "tekstiili tooraine" ja lingiksin mõlemad sõnad eraldi. CO2 asemel tuleb kirjutada CO2. "Peavari" on liiga imelik linkimiseks ja "energia maa" on valesti kirjutatud, pole kindel, et sellest artiklit saabki. Huvitaval kombel on linkimata "toit", "kaup" ja "transport". Kõik aastaarvud tuleb esimesel kasutamisel linkida. Lingid "populatsioon" ja "tehnoloogia" lähevad valesse kohta ja "jõukus" vist ei kõlba ka hästi linkida.
Arvutusmeetod on segane. Kõigepealt "populatsioon" ja "tehnoloogia" on valed sõnad, "jõukus" on võib-olla ka vale. Mis ühikutes mõõdetakse seda populatsiooni, vist inimestes? Mis ühikutes mõõdetakse jõukust, vist eurodes aasta kohta? Mis ühikutes mõõdetakse tehnoloogiat, seda ma ei oska arvatagi, aga kui juba valem on olemas, siis pead kirja panema, mis ühikutes kõiki kolme mõõdetakse.
"Kariibi meri" kirjutatakse lahku. Taivo 24. oktoober 2012, kell 21:11 (EEST)
Eestikeelne on üks sõna. Artikli tekstis minu meelest ei käi välislingid või on tekkinud mingi uus kokkulepe, millest ma ei tea? Ave Maria (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 23:47 (EEST)
- Jah, artiklis oli vigu niivõrd massiliselt, et ma ei märkinud kõiki ära. Artikli kehas ei tohi välislinke olla. Taivo 25. oktoober 2012, kell 16:13 (EEST)
Jätaksin sõna summaarne näitaja sisse, kuna ökoloogilise jalajälje tulem on saadud, erinevate komponentide tulemuste liitmise teel.
- Olgu pealegi. Taivo 10. november 2012, kell 11:59 (EET)
Jätaksin alles ka ökosüsteemi tooted ja teenused. See on on otsetõlge "Ecosystem goods and services" ning seda väljendit kasutatakse ka eestikeelsetes ajakirjades(nt Eesti Loodus) ning teadustöödes(Age Poomi magistritöö). Lisaks leidsin ökosüsteemiteenuse mõiste seletuse "Ökosüsteemiteenuste mõiste alla kuuluvad nii kaubad/tooed (näiteks toit) kui ka teenused (näiteks jäätmete lagundamine), mida ökosüsteemid osutavad, kuid üldjuhul käsitletakse neid ühise ökosüsteemiteenuste mõiste all. Ökosüsteemi teenusteks nimetatakse inimeste kasutatavat materjali, energiat ja teavet, mida toodab looduskapital."
- Olgu pealegi. Taivo 10. november 2012, kell 11:59 (EET)
"väga laialdane kasutus"- kui otsida infot ÖJ kirjeldavatelt internetilehekülgedelt, on enamasti siiski väidetud, et seda on laialdaselt kasutatud. Kui sobib võtaksin ära vaid sõna "väga". Kas on päris õige kasutada sõna "mõiste" arvulise näitajakohta? Kasutaksin pigem siis sõna "indikaator" või "indeks".
- Jah, sellest piisab, et "väga" ära jäetakse. "Mõiste" asemel on tõesti parem "indikaator" või "indeks". Taivo 10. november 2012, kell 11:59 (EET)
Tahtsin küsida, kas linkida tuleb ainult aastaarvud või ka kuupäevad? Viktoriajan (arutelu) 6. november 2012, kell 18:24 (EET)
Esimeses lauses tuleb "summa" linkida. Teises lauses on "keskkonna" vale sõna, vist tuleb öelda "ökoloogilise jalajälje". "Antud situatsiooni" asemel tuleks öelda "seda".
Peatükk "Ülevaade". Algava sulu ees on tühik ja järel ei ole, lõppeva sulu järel on tühik ja ees ei ole. Koma ees ei käi tühikut. Mitte "algeliselt", vaid "algselt". Mitte "läbi ...", vaid "... abil".
Ettevõtte, linna ja riigi järelt võta sidekriips ära, "ühiskonna tasandil" kirjutatakse lahku. Sõnas "riiklikul" on täht puudu. Järgneb nummerdatud loend, kus ma ei saa aru, miks see järjestus just selline on. Selle võiks asendada tärnistatud loendiga (iga rea alguses tärn), mis näitab, et punktide omavaheline järjestus ei ole tähtis. "Ökoloogilisi varasid" käib lahku. 4. punktis on sõna lõpust e puudu, "reaalsest" asemel olgu "tegelikust" või midagi seesugust ja "ning" ette käib siinkohas koma.
Tartu Ülikooli kalkulaator on tarvis viidata. Ahaa, välislinkides on, aga ikkagi oleks parem ka tekstist viidata. "Kergelt" asemel on parem "kergesti", "koheselt" asemel "kohe".
Sõnas "madalaimat" on liigne täht. "2008. aastal" käib punktiga, arvus (4,04) ei tohi koma asemele punkti panna, CO2-s on 2 alaindeks.
Näitajate loendis ei tohi kasutada sidekriipsu, vaid siin on koolon parem.
Arvutusmeetodi peatüki teine sõna käib väikese ö-ga.
Me oleme nüüd jõudnud valemi juurde. Niisugustes valemites peaks iga muutuja kohta ütlema, missugustes ühikutes seda mõõdetakse. Tarbijate arvu mõõdetakse nähtavasti inimestes, tooteid ja teenuseid – ei tea, aga kas eurodes inimese kohta? Mis ühikutes mõõdetakse ressursi tagavarade intensiivsust ja kasutamist, seda ma ei oska arvatagi, aga kui selline valem juba on, siis pead ütlema, mis ühikutes mõõdetakse.
Eelarvekrahhi päev käib lahku. Kuupäevad on tõepoolest parem linkida.
Okeaania on valesti tõlgitud. Seda, mis inglise keeles on Oceania, tuleb eesti keelde tõlkida "Austraalia ja Okeaania". Kui oleksid linki klõpsanud, oleksid näinud, et link "Okeaania" viib valesse kohta. "USA koos Kanadaga" asemel on parem öelda "Anglo-Ameerika".
Välislingid peavad moodustama tärnistatud loendi (iga rea alguses on tärn ja loendielementide vahel ei ole tühja rida). Taivo 10. november 2012, kell 11:59 (EET)