Kasutaja arutelu:Triinu a/Fotosüsteem I

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Antud artikkel on natuke lühem, kui nõutud oli, seega soovitaksin infot veel juurde otsida ja artiklit täiendada. Artikli visuaalne pool on hea. Kasutatud on pilte ja selgitavaid jooniseid. Artikli ülesehitus on korrektne, kuid artiklis esineb kirja- ja sõnastusvigu, mida tuleks parandada. Sõnastus on tihti natukene liiga jutustav. Lisaks tuleks lisada lingid sõnadele, mis aitaks teksti paremini mõista. Sissejuhatus on piisavalt pikk, kuid lisaksin lingi sõnadele "valgusstaadiumi reaktsioonid" ja "tülakoid".

Peatükis "Ajalugu" on nii mõnigi kirja- või sõnastusviga. Esimeses lauses peaks sõnade "reaktsioonides" ja "on" vahel olema koma. Samuti lisaksin mõttekriipsu "esimesena" ja aastaarvu vahele, kuna mõlemad viitavad samale asjale. Teine lause on natuke pikk ja lohisev. Sõnastaksin selle ümber järgnevalt: "Tol ajal jäi biomolekulide roll selles protsessis veel mõistatuseks, kuid 1960. aastal esitas Louis Duysens kontsepti kahest fotosüsteemist kui osast fotosünteesi aparaadist. Neid mõlemaid ergastatakse valguse abil eraldi ja omavad spetsiifilisi antennipigmente." Aastaarvude puhul lisaksin arvule punkti ja kirjutaksin välja sõna "aasta". Lause "Kahjuks algul ei saadud kohe aru, et preparaadid olid saastunud tsütokroom f ja b6 poolt ja seetõttu raud-väävel klastrite (4Fe-4S) olemasolu kasutati kui turvalist kriteeriat" on natuke arusaamatu. Mida mõeldakse "kui turvalist kriteeriat" all. Samuti on lauses sõna "ja" kasutatud liiga tihti. Ühe "ja" asendaksin näiteks sõnaga "ning". Mida tähendavad sulgudes olevad nimed aastaarvu järel järgnevas lauses: "Alles 1968 (Reed ja Clayton) õnnestus reaktsioonitsenter..." ehk paremini lause mõte välja kirjutada. Pigem natuke rohkem lauseid, kui see, et lugejal tekib liiga palju küsimusi.

Peatükis "Fotosüsteem I osad" ja "Fotosüsteem I funktsioneerimine" on väga palju spetsiifilisi sõnu. Seega soovitaks kriitilise pilguga teksti üle vaadata ja lisada sõnadele linke. See lihtsustab kõvasti teema mõistmist. Näiteks lisaksin lingid sõnadele "elektrondoonor", "elektronaktseptor", "transmembraanne", "footon" jms. "Fotosüsteem I funktsioneerimine" on esinenud tõrge viitamisel ning tekstis esineb mitteaktiivseid viitamislinke: [1]. Sama esineb ka järgmises peatükis. Viimast peatükki täiendaksin paari lausega ja lisaksin võimalusel mõne pildi või selgitava joonise. Viitamine tundub olevat korrektne ja lingid töötavad.

Üleüldiselt soovitaksin aritkli korralikult üle lugeda ja olulised mõisted, nagu "antennikompleks" pikemalt lahti seletada. Kui see läheb liiga lohisevaks, siis lisada sõnadele linke, suunamaks lugeja vastavale vikipeedia artiklile. Kui natukene veel vaeva näha, siis usun, et artikkel saab korralik ja täitsa hea!--MarlenT (arutelu) 4. november 2017, kell 14:30 (EET) --MarlenT (arutelu) 4. november 2017, kell 14:31 (EET)[vasta]

ÕA Avelt: Toon välja laused, mis vajavad muutmist:

  • Fotosüsteem I koosneb klorofülli molekulidest, teistest pigmentidest ja valkudest, mis asuvad kloroplastide sisemembraanides ( tülakoidides ), kasutades valgusenergiat makroergiliste ühendite ATP ja NADPH tootmiseks.[1] --- loe üle ja paranda.
  • Kuigi fotosüsteem II (PS II) on esimene proteiinikompleks valgusstaadiumi reaktsioonides, on fotosüsteem I nimetatud nii, sest PS I avastati esimesena 1950ndatel aastatel. --- saab paremini sõnastada.
  • 1962 näitas Beinert et al. oksüdeeritud P700st pärit elektron omab paramagneetilist resonantsi ning aastaks 1962 oli ka tänapäeval kasutatav fotosüsteemide elektronide transpordi skeem valmis.
  • Alles 1968. aastal õnnestus reaktsioonitsenter füüsiliselt purpurbakteritest eraldada, kuigi probleemiks jäi ikka veel proovi puhtuse määramine – mis olid õiged fotosüsteem I ja selle antenni osad ning mis saastajate osad.
  • Klorofülli molekulide arv on varieeruv, ulatudes 120st kõigest 25ni. ---- pigem 25-100-ni
  • Sealt edasi kanduvad elektronid kinoon A1-le, kui ta oksüdeerib A0, et võtta üle elektronid ja redutseerides anda need edasi esimesele osale raud-väävel kompleksist Fx-le.
  • Valgudomeen asub tülakoidi membraanis ja ilma selleta fotosüntees on ebatõhus.
  • Fotosüsteem I osad ja funktsioneerimine vajab illustreerivat joonist ja/või tabelit, et tekst oleks kergemini jälgitav. Soovitan leida mõni spetsiifilisem joonis, kus on erinevad osad ka ära toodud.
  • Soovitan ka inglisekeelse viki eeskujul tuua tähtsamad FSI osad lõikude kaupa välja (nt Footon, Antenni kompleks, ... jne)

--Aveav (arutelu) 2. detsember 2017, kell 11:31 (EET)[vasta]


Aitäh informatiivse artikli eest! Võta arvesse ÕA Ave parandusi. Viideteks ei sobi ingliskeelsed Wikipedia artiklid, nendes artiklites kasutatud viited peab enda tõlke juurde kopeerima. Kasutatud ingliskeelsete artiklite pealkirjad kirjutada arutelulehele. Tekst võiks olla eestipärasem, nt vaata veel vikiartikli mustandi ülekirjutamise ja parandamise dokumenti ning muuda mustandit selle järgi. Kui oled neid nõuandeid arvesse võtnud, saan anda loa artikli põhiruumi laadimiseks. Parimat Annn (arutelu) 5. detsember 2017, kell 23:16 (EET)[vasta]


Tore, et oled ÕA Ave parandusi arvesse võtnud. Viidete loetellu ei sobi teised Wikipedia ja Vikipeedia artiklid. Enda artiklisse peab nendest artiklitest viited kopeerima, isegi kui Sa ise pole neid allikaid kasutanud, vaid ainult teisest artiklist tõlkinud. Kui oled seda nõuannet arvesse võtnud, saan anda loa artikli põhiruumi laadimiseks. Jõudu Annn (arutelu) 16. detsember 2017, kell 11:10 (EET)[vasta]